8.a klass käis 23.septembril ekskursioonil Kakerdaja rabas. Sellel
päeval sattus olema tuulevaikne ja soe ilm, ideaalne rabamatkaks.
Matkarada algas
vana talukoha juurest. Sinna taluhoovi oli kunagi ammu taluperemees
istutanud oma tütarde sünni puhul noored kasepuud. Talumaja enam
küll alles ei olnud, aga need kolm kõrget kaske olid kaugele
paista.
Sügisene raba
oli ilus ja kollakas. Tutvusime mitmete erinevate taimedega. Sookailu
lõhna oli endiselt tunda, kuigi taim enam ei õitsenud. Meie giid
rääkis, et rabas käies söövad inimesed mustikaid ja sinikaid
ning arvavad, et need panevad pea valutama. Tegelikult on süüdlaseks
hoopis sookail, mis sealsamas nende kõrval kasvab.
Nägime madalaid
vaevakaskesid, mille pisikesed lehed olid juba punakaskollasteks
muutunud. Samuti erinevaid rabataimi nagu osjasid, kanarbikku,
erinevaid samblikke, ka mõned kärbseseened olid meie rajal. Huvitav
taim oli punaka päikese moodi huulhein, mis toitub putukatest. Rabas
nägime turbasammalt ning saime teada, et vanasti kasutati seda
haavade peale panemiseks, sest see on steriilne ning imendab enda
sisse väga hästi vedelikke.
Maitsesime rabas
erinevaid marju, näiteks pohlasid, jõhvikaid, mustikaid, sinikaid
ja kukemarja. Kukemari oli väike tume mari, millel ei olnud erilist
maitset, kuid see sisaldab palju c-vitamiini, samuti on see heaks
janukustutajaks, kui rabasse pikemaks matkama jääd.
Saime teada, et
rabas on kolme tüüpi veekogusid: rabajärved, laukad ning älved.
Rabas ujumas käies peab olema ettevaatlik, sest veekogu kaldad on
vajuvad ja pehmed ning veest välja tulla võib olla seetõttu
keeruline. Maitsesime ka rabavett ning saime teada, et see on väga
mage, selles puuduvad soolad, mistõttu see joogijanu ei kustuta.
Kakerdaja raba on
oma nime saanud kakerdaja järgi. Kakerdaja teine nimi on järvekaur,
see on üks kaunis, aga haruldane lind, keda arvatakse sealkandis
aeg-ajalt end näitamas käivat. Meie teda kahjuks ei kohanud, kuigi
rabajärvel nägime kaugustes ühte lindu ujumas küll.
Peale rabamatka
võtsime ette veel väikese metsamatka ning bussini jõudes näitasid
meie sammulugejad, et täis oli saanud kohustuslik 10 000 sammu ehk
umbes 7 kilomeetrit. Täitsa õige aeg oli nüüd kooli tagasi sõita.