Räpina Aianduskooli projekt "Sõprusetera"

 2.a klass võtab teist aastat järjest osa Räpina Aianduskooli projektist "Sõprusetera". Eelmisel aastal kasvatasime projekti raames aed- ja lillherneid. Sellel aastal on fookuses kurgid. "Sõprusetera" projekt algab traditsiooniliselt sõbrapäeval ja nii külvasime meiegi kurgiseemned 15. veebruaril, mis oli esmaspäevane päev ja ühtlasi ka koolis päev sõpruse tähistamiseks. Enne kurkide külvamist lugesime aianduskooli poolt saadud õpetust ja vaatasime videot ning asusime tegutsema.

Ootasime põnevusega taimede tärkamist ning siis juba loendasime pärislehti, et saaks kurgitaimed suuremasse potti ümber istutada. Jätkasime taimede kastmist ning 29. märtsil istutasime taimed ümber veel suuremasse potti ja lisasime pillirookõrtest tugikepid.

Aprillis kolisid kurgitaimed õpetajatetoa aknalauale, sest meie klass jäi neile liiga pimedaks. Nüüd külastame neid paar korda nädalas kastekann ühes.

Juba kuu aja pärast, kui õpilased lähevad suvevaheajale, siis kolivad kurgid koos lastega nende päriskoju ja rõõmustavad neid puhkuse ajal edasi. Praegu aga saavad nad veel nautida päikest ning õpetajate ja laste lahkeid pilke koolimajas.

Ressursikulu aruanne uues koolimajas

 

Alates 2020. aasta sügisest oleme tagasi Tondi tänaval, nüüd uues koolimajas.

Selles tabelis on näha, millised on olnud uues koolimajas elektri, vee ja küttekulud septembrist 2020 kuni märtsini 2021. 

	elekter	vesi	küte
September    2020	37,241 mwh  3854,74 €	356 m₃   1465,30 €	36,46 mwh   2091,35 €
Oktoober       2020	32,431 mwh  3296,73 €	280 m₃   1152,48 €	57,58 mwh   3302,78 €
November     2020	29,000 mwh  3108,86 €	382 m₃   1572,31 €	80,43 mwh   4613,46 €
Detsember    2020	25,970 mwh  2957,73 €	237 m₃   975,49 €	106,04 mwh   5978,11 €
Jaanuar          2021	27,303 mwh  3345,49 €	266 m₃   1094,86 €	121,62 mwh   6856,45 €
Veebruar       2021	28,605 mwh  3685,90 €	256 m₃   1053,70 €	117,35 mwh   6611,50 €
Märts             2021	30,259 mwh  3321,34 €	414 m₃   1704,02 €	100,37 mwh   5654,84 €

Elektritarbimine oli kõige suurem septembrikuus. Kas see võiks olla seoses uue maja ventilatsioonisüsteemi paika seadistamisega? Või hoopis sellega, et septembris sõitsime kõik rohkem liftidega, enne kui avastasime, et palju parem on rohkem liikuda ja käia treppidest?

Tasub tõesti uurida, kust see suur kulu tuli. Pärast seda on elektrikulu kogu aeg vähenenud. Suurem oli elektrikulu uuesti märtsikuus. See oli pikk kuu, kus ei olnud ühtegi koolivaheaega ja üha rohkem töötajaid ja õpilasi oli vahepealselt distantsõppelt tagasi koolimajas.

Veetarbimisega on samamoodi. Alates septembrist oleme vett vähem tarbinud - erandiks oli november, siis ei olnud koolivaheaega. Märtsis kasutasime vett jälle märgatavalt rohkem. Veekasutust mõjutab see, kas koolimajas on rohkem või vähem inimesi, kindlasti väga palju. 

Uues majas on kaks basseini. Basseinide vett puhastavad filtrid, mis  tähendab, et vesi on basseinides ringluses. Sinna süsteemi tuleb küll uut vett ja osa vett juhitakse basseinidest ära, aga suuremas osas on kasutuses sama vesi, mida pidevalt puhastatakse.

Küttekulud on teistmoodi. Maja peab olema soe ka siis, kui majas on kohal vähem õpilasi ja õpetajaid. Seetõttu ongi tabelist näha, et kõige suuremad küttkulud olid detsembris ja kõige väiksemad septembris, kui oli väljas veel päris soe.

Koolimajas on paljud valgustid ja veekraanid anduritega ja seega lambid põlevad koridoris vaid siis, kui keegi seal liigub ja kraanidest tuleb kätepesuks vett vaid niipalju, kui vaja.

Järgmine aasta samal ajal saame võrrelda, kas ja kuidas on kulud muutunud.

Mis Sina arvad, milliseid kulusid me saame vähendada ja kuidas seda teha?