Selle õppeaastal osalevad 5.v ja 4.a klass Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse pilootprojektis "Meelte Kool". Projekti eesmärgiks on muuta laste toiduvalikuid mitmekesisemaks ja suurendada julgust proovida uusi maitseid. Kursuse jooksul avastatakse oma meeled ja maitsed ning õpitakse lugu pidama puu- ja köögiviljadest. Igal neljapäeval ootavad meie lapsed põnevusega, mida huvitavat Meelte kooli tunnis jälle õpime, teeme ja proovime.
1o.septembri õuesõppepäeva veetsid osad nooremate klasside õpilased seekord Anija mõisapargi saladuste rajal. Matkasime 2 kilomeetrit mööda põnevat rada. Retkejuhi abil õppisime tundma Eesti loodust. Äratasime üles kõik oma viis meelt: vaatasime , kuulatasime, nuusutasime, katsusime ja maitsesime. Arutasime selle üle, kuidas meie eluviis loodust mõjutab.
Kooliaasta algus on alati tore! Sellel sügisel kooli tulles oli lastel eriti põnev uudistada peenrakaste. Kevadel sai sinna külvatud seemneid ja istutatud taimi ning ka kartulid maha pandud. Nüüd on aeg saaki koristada. Aitäh suvise linnalaagri lastele ja õpetajatele, kes taimi kastsid ja nende eest hoolitsesid! 4.a pani kevadel maha viis kartulimugulat , nüüd oli ilusaid suuri kartuleid lausa 65.
 |
| 4.a kartulisaak - 65 tk |
 |
| Kartulivõtt |
 |
| Lopsakad taimed peenrakastides |
20. mail toimus Tallinna Keskkonnaameti initsiatiivil koolitus Tallinna koolidele ja lasteaedadele, kel on õppeaed. Magdaleena lasteaia juhataja jagas oma kogemusi, kuidas rajada permapeenart ja kasvatada taimi kottides. Kõik kohaletulnud said käed külge panna ja ettevalmistava etapi koos läbi teha. Tasub kaaluda, kas rajatavasse Tondi kooli aeda teha koos õpilastega ka selline peenar?
3.a klassi õpilased matkasid Aegna saarel. Õppisime, kuidas looduses liikuda ühelegi loomale ja taimele liiga tegemata. Uurisime puid, põõsaid , puhmaid ja rohttaimi. Saime teada, et nurmenukku ja jänesekapsast võib süüa. Nägime väikest konna, sipelgaid, mardikaid ja luiki. Aegna saare linnud andsid meile imelise kontserdi - kuulasime vaikselt, silmad kinni. Loodusmaja juures tegime pikniku ja rääkisime prügist ja prügi sorteerimisest ning sellestki, kui palju kahju plastprügi loodusele teeb. Kokku matkasime Aegna saarel 5 kilomeetrit. Aitäh, Eliko Petser, meile loodustarkusi jagamast!
Neljapäeval, 13. mail käisid 5,a ja 5,v klassi õpilased Eestimaa Looduse Fondi poolt korraldatud matkal Tudu soos. Päeva teemaks oli "Soode kaitse ja taastamine".
2.a klass võtab teist aastat järjest osa Räpina Aianduskooli projektist "Sõprusetera". Eelmisel aastal kasvatasime projekti raames aed- ja lillherneid. Sellel aastal on fookuses kurgid. "Sõprusetera" projekt algab traditsiooniliselt sõbrapäeval ja nii külvasime meiegi kurgiseemned 15. veebruaril, mis oli esmaspäevane päev ja ühtlasi ka koolis päev sõpruse tähistamiseks. Enne kurkide külvamist lugesime aianduskooli poolt saadud õpetust ja vaatasime videot ning asusime tegutsema.
Alates 2020. aasta sügisest oleme tagasi Tondi tänaval, nüüd uues koolimajas.
Selles tabelis on näha, millised on olnud uues koolimajas elektri, vee ja küttekulud septembrist 2020 kuni märtsini 2021.
|
|
elekter |
vesi |
küte |
|
September 2020 |
37,241 mwh 3854,74 € |
356 m₃ 1465,30 € |
36,46 mwh 2091,35 € |
|
Oktoober 2020 |
32,431 mwh 3296,73 € |
280 m₃ 1152,48 € |
57,58 mwh 3302,78 € |
|
November 2020 |
29,000 mwh 3108,86 € |
382 m₃ 1572,31 € |
80,43 mwh 4613,46 € |
|
Detsember 2020 |
25,970 mwh 2957,73 € |
237 m₃ 975,49 € |
106,04 mwh 5978,11 € |
|
Jaanuar 2021 |
27,303 mwh 3345,49 € |
266 m₃ 1094,86 € |
121,62 mwh 6856,45 € |
|
Veebruar 2021 |
28,605 mwh 3685,90 € |
256 m₃ 1053,70 € |
117,35 mwh 6611,50 € |
|
Märts 2021 |
30,259 mwh 3321,34 € |
414 m₃ 1704,02 € |
100,37 mwh 5654,84 € |
Elektritarbimine oli kõige suurem septembrikuus. Kas see võiks olla seoses uue maja ventilatsioonisüsteemi paika seadistamisega? Või hoopis sellega, et septembris sõitsime kõik rohkem liftidega, enne kui avastasime, et palju parem on rohkem liikuda ja käia treppidest?
Tasub tõesti uurida, kust see suur kulu tuli. Pärast seda on elektrikulu kogu aeg vähenenud. Suurem oli elektrikulu uuesti märtsikuus. See oli pikk kuu, kus ei olnud ühtegi koolivaheaega ja üha rohkem töötajaid ja õpilasi oli vahepealselt distantsõppelt tagasi koolimajas.
Veetarbimisega on samamoodi. Alates septembrist oleme vett vähem tarbinud - erandiks oli november, siis ei olnud koolivaheaega. Märtsis kasutasime vett jälle märgatavalt rohkem. Veekasutust mõjutab see, kas koolimajas on rohkem või vähem inimesi, kindlasti väga palju.
Uues majas on kaks basseini. Basseinide vett puhastavad filtrid, mis tähendab, et vesi on basseinides ringluses. Sinna süsteemi tuleb küll uut vett ja osa vett juhitakse basseinidest ära, aga suuremas osas on kasutuses sama vesi, mida pidevalt puhastatakse.
Küttekulud on teistmoodi. Maja peab olema soe ka siis, kui majas on kohal vähem õpilasi ja õpetajaid. Seetõttu ongi tabelist näha, et kõige suuremad küttkulud olid detsembris ja kõige väiksemad septembris, kui oli väljas veel päris soe.
Koolimajas on paljud valgustid ja veekraanid anduritega ja seega lambid põlevad koridoris vaid siis, kui keegi seal liigub ja kraanidest tuleb kätepesuks vett vaid niipalju, kui vaja.
Järgmine aasta samal ajal saame võrrelda, kas ja kuidas on kulud muutunud.
Mis Sina arvad, milliseid kulusid me saame vähendada ja kuidas seda teha?
25.-29. jaanuar 2021 toimus
Tallinna Tondi Koolis esimest korda digikoristusnädal.
Selle nädala jooksul osales
digitaalse prügi koristamisel 24 personali liiget ja vähemal või rohkemal
määral umbes 75 õpilast.
Personali liikmete seas
korrastati enim oma tööalaseid postkaste, töölaudasid, ühiskasutuses võrguketast
ning korrastati olemasolevaid kaustasid, et üleliigne kustutada ja edaspidi
faile lihtsam leida oleks. Prooviti ka meililistidest lahkuda, andmeid
(pildiarhiiv jms) välistele andmekandajatele ladustada ning isiklikke seadmeid
korrastada.
Üks suuremaid ja kergesti
mõõdetavamaid eesmärke koolile oli ühiskettale ruumi juurde saada ja meie ühise
pingutuse tulemusena saimegi juurde 106,8 GB!
Õpilastest
valdav osa ei olnud digikoristuspäevast kuulnud enne seda nädalat, aga kui nad
natuke mõtlesid, siis tuli küll õigeid pakkumisi, mida see päev tähendada
võiks. Ka sobilikke tegevusi osati pakkuda. See aspekt tuli aga kõigile
üllatusena, et digiprügi koristades teed heateo keskkonnale.
Tunnis
jõuti valdavalt proovida postkastide koristamist, isiklike postkastide puhul ka
meililistist väljasaamist, töölaua ja isikliku kausta korrastamist ning mõned
kiiremad said veidi aega ka isikliku telefoniga tegeleda.
Tekst: kooli infojuht Margit Aedma
Eelmise aasta
koroonakevadel, kui kool oli suletud, kutsuti kõiki üles minema loodusesse. Ülesandeks oli leida „nägudega“
puid, neid, mis meiega „räägivad“. Aktsioonist võtsid osa nii õpilased,
õpetajad kui ka lapsevanemad. 20. jaanuaril oli käes see päev, kui väljavalitud
parimad fotod jõudsid suurepärasele näitusele "Mis näoga vaatavad puud
ilmaelu?" Lindi lõikamise juures viibisid idee autor ja näituse
ettevalmistaja õpetaja Silvia Paluveer, kooli direktor ja koolipere.
Pildipealkirjad on
väga kõnekad ja teraapilised. Mõned neist sellised:
Prügihundiga koos
saime metsaaluse kilekottidest täitsa puhtaks ja nüüd tuiskavad tuulega siiapoole
killermaskid ֍ Ka puudel on vahest selg haige ֍ Miks inimesed arvavad, et meie,
puud, midagi ei näe?
Nagu ikka koolinäitus, on see ka õppetöös kasutatav, õpilased saavad täita näituse töölehti, mille tulemusi koos arutada.
