14. mai 2021

Meri ja mets

 3.a klassi õpilased matkasid Aegna saarel. Õppisime, kuidas looduses liikuda ühelegi loomale ja taimele liiga tegemata. Uurisime puid, põõsaid , puhmaid ja rohttaimi. Saime teada, et nurmenukku ja jänesekapsast võib süüa. Nägime väikest konna, sipelgaid, mardikaid ja luiki. Aegna saare linnud andsid meile imelise kontserdi - kuulasime vaikselt,  silmad kinni. Loodusmaja juures tegime pikniku ja rääkisime prügist ja prügi sorteerimisest ning sellestki, kui palju kahju plastprügi loodusele teeb. Kokku matkasime Aegna saarel 5 kilomeetrit. Aitäh, Eliko Petser, meile loodustarkusi jagamast! 






30. apr 2021

Räpina Aianduskooli projekt "Sõprusetera"

 2.a klass võtab teist aastat järjest osa Räpina Aianduskooli projektist "Sõprusetera". Eelmisel aastal kasvatasime projekti raames aed- ja lillherneid. Sellel aastal on fookuses kurgid. "Sõprusetera" projekt algab traditsiooniliselt sõbrapäeval ja nii külvasime meiegi kurgiseemned 15. veebruaril, mis oli esmaspäevane päev ja ühtlasi ka koolis päev sõpruse tähistamiseks. Enne kurkide külvamist lugesime aianduskooli poolt saadud õpetust ja vaatasime videot ning asusime tegutsema.


Ootasime põnevusega taimede tärkamist ning siis juba loendasime pärislehti, et saaks kurgitaimed suuremasse potti ümber istutada. Jätkasime taimede kastmist ning 29. märtsil istutasime taimed ümber veel suuremasse potti ja lisasime pillirookõrtest tugikepid.


Aprillis kolisid kurgitaimed õpetajatetoa aknalauale, sest meie klass jäi neile liiga pimedaks. Nüüd külastame neid paar korda nädalas kastekann ühes.

Juba kuu aja pärast, kui õpilased lähevad suvevaheajale, siis kolivad kurgid koos lastega nende päriskoju ja rõõmustavad neid puhkuse ajal edasi. Praegu aga saavad nad veel nautida päikest ning õpetajate ja laste lahkeid pilke koolimajas.







29. apr 2021

Ressursikulu aruanne uues koolimajas

 

Alates 2020. aasta sügisest oleme tagasi Tondi tänaval, nüüd uues koolimajas.

Selles tabelis on näha, millised on olnud uues koolimajas elektri, vee ja küttekulud septembrist 2020 kuni märtsini 2021. 

 

elekter

vesi

küte

September    2020

37,241 mwh  3854,74 €

356 m   1465,30

36,46 mwh   2091,35 €

Oktoober       2020

32,431 mwh  3296,73 €

280 m   1152,48

57,58 mwh   3302,78 €

November     2020

29,000 mwh  3108,86 €

382 m   1572,31

80,43 mwh   4613,46 €

Detsember    2020

25,970 mwh  2957,73 €

237 m   975,49

106,04 mwh   5978,11 €

Jaanuar          2021

27,303 mwh  3345,49 €

266 m   1094,86

121,62 mwh   6856,45 €

Veebruar       2021

28,605 mwh  3685,90 €

256 m   1053,70

117,35 mwh   6611,50 €

Märts             2021

30,259 mwh  3321,34 €

414 m   1704,02

100,37 mwh   5654,84 €


Elektritarbimine oli kõige suurem septembrikuus. Kas see võiks olla seoses uue maja ventilatsioonisüsteemi paika seadistamisega? Või hoopis sellega, et septembris sõitsime kõik rohkem liftidega, enne kui avastasime, et palju parem on rohkem liikuda ja käia treppidest?

Tasub tõesti uurida, kust see suur kulu tuli. Pärast seda on elektrikulu kogu aeg vähenenud. Suurem oli elektrikulu uuesti märtsikuus. See oli pikk kuu, kus ei olnud ühtegi koolivaheaega ja üha rohkem töötajaid ja õpilasi oli vahepealselt distantsõppelt tagasi koolimajas.

Veetarbimisega on samamoodi. Alates septembrist oleme vett vähem tarbinud - erandiks oli november, siis ei olnud koolivaheaega. Märtsis kasutasime vett jälle märgatavalt rohkem. Veekasutust mõjutab see, kas koolimajas on rohkem või vähem inimesi, kindlasti väga palju. 

Uues majas on kaks basseini. Basseinide vett puhastavad filtrid, mis  tähendab, et vesi on basseinides ringluses. Sinna süsteemi tuleb küll uut vett ja osa vett juhitakse basseinidest ära, aga suuremas osas on kasutuses sama vesi, mida pidevalt puhastatakse.

Küttekulud on teistmoodi. Maja peab olema soe ka siis, kui majas on kohal vähem õpilasi ja õpetajaid. Seetõttu ongi tabelist näha, et kõige suuremad küttkulud olid detsembris ja kõige väiksemad septembris, kui oli väljas veel päris soe.

Koolimajas on paljud valgustid ja veekraanid anduritega ja seega lambid põlevad koridoris vaid siis, kui keegi seal liigub ja kraanidest tuleb kätepesuks vett vaid niipalju, kui vaja.

Järgmine aasta samal ajal saame võrrelda, kas ja kuidas on kulud muutunud.

Mis Sina arvad, milliseid kulusid me saame vähendada ja kuidas seda teha?

18. veebr 2021

 Söödame linde!

Nüüd, kus õues paugub pakane, on  paras aeg kooliõue lindudele lisatoitu panna. Ikka rasv ja seemned, sekka kaerahelbeid.  Klassid leidsid erinevaid mooduseid, lahendusi, et kokkusegatud massist  vormida ülesriputatavad  toidupallid. 
Loodame, et linnud on rahul. Ees ootab pesakastide paigaldamine.




1. veebr 2021

Digikoristusnädal koolis

25.-29. jaanuar 2021 toimus Tallinna Tondi Koolis esimest korda digikoristusnädal.

Selle nädala jooksul osales digitaalse prügi koristamisel 24 personali liiget ja vähemal või rohkemal määral umbes 75 õpilast.

Personali liikmete seas korrastati enim oma tööalaseid postkaste, töölaudasid, ühiskasutuses võrguketast ning korrastati olemasolevaid kaustasid, et üleliigne kustutada ja edaspidi faile lihtsam leida oleks. Prooviti ka meililistidest lahkuda, andmeid (pildiarhiiv jms) välistele andmekandajatele ladustada ning isiklikke seadmeid korrastada.

Üks suuremaid ja kergesti mõõdetavamaid eesmärke koolile oli ühiskettale ruumi juurde saada ja meie ühise pingutuse tulemusena saimegi juurde 106,8 GB!

Õpilastest valdav osa ei olnud digikoristuspäevast kuulnud enne seda nädalat, aga kui nad natuke mõtlesid, siis tuli küll õigeid pakkumisi, mida see päev tähendada võiks. Ka sobilikke tegevusi osati pakkuda. See aspekt tuli aga kõigile üllatusena, et digiprügi koristades teed heateo keskkonnale.

Tunnis jõuti valdavalt proovida postkastide koristamist, isiklike postkastide puhul ka meililistist väljasaamist, töölaua ja isikliku kausta korrastamist ning mõned kiiremad said veidi aega ka isikliku telefoniga tegeleda.

Tekst: kooli infojuht Margit Aedma 

21. jaan 2021

Mis näoga vaatavad puud ilmaelu


Eelmise aasta koroonakevadel, kui kool oli suletud, kutsuti kõiki  üles minema loodusesse. Ülesandeks oli leida „nägudega“ puid, neid, mis meiega „räägivad“. Aktsioonist võtsid osa nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad. 20. jaanuaril oli käes see päev, kui väljavalitud parimad fotod jõudsid suurepärasele näitusele "Mis näoga vaatavad puud ilmaelu?" Lindi lõikamise juures viibisid idee autor ja näituse ettevalmistaja õpetaja Silvia Paluveer, kooli direktor ja koolipere.
Pildipealkirjad on väga kõnekad ja teraapilised. Mõned neist sellised:
Prügihundiga koos saime metsaaluse kilekottidest täitsa puhtaks ja nüüd tuiskavad tuulega siiapoole killermaskid ֍ Ka puudel on vahest selg haige ֍ Miks inimesed arvavad, et meie, puud, midagi ei näe?

Nagu ikka koolinäitus, on see ka õppetöös  kasutatav, õpilased saavad täita näituse töölehti, mille tulemusi  koos arutada.

29. okt 2020

Saame sõpradeks, mina olen raba?

 

6.tk ja 7.v klassi õpilased osalesid 29.oktoobril  MTÜ Loodusmaa loodusharidusprogrammis „Saame sõpradeks, mina olen raba.“ Alustasime oma matka koos teejuhiga läbi metsa. Matkajuht Mikk tutvustas meile erinevaid metsasaladusi. Rääkis, kuidas looduses ellu jääda, mis süüa kõlbab ja mis mitte. Mekkisime põdrasammalt ja leidsime ka mõned pohlad.




Jõudes metsast välja, avanes meile imeilus vaatepilt. Mukri raba taimestik oli eriliselt kaunis ja värviküllane, rahu ja vaikus oli kõikjal. Alustasime vetruval rabateel oma 2,5 km pikkust teekonda hanerivis.



Rabas said lapsed teada, kuhu tohib astuda ja kus on ohtlik.  Ilusaid looduse  jäädvustusi tegid nii õpilased kui ka õpetajad.



Matkajuht andis väärtuslikke juhiseid, mida teha tuleb, kui juhtud ära eksima. Kõigepealt helistada alati päästeametisse 112 ja alles seejärel oma vanematele ning tuleb jääda sinna, kus oled. 

Matkates jõudsime lõpuks välja loodusvaatlustornini ja isegi kõrguskartlikud lapsed võtsid end kokku ja ronisid vapralt selle tippu ning imetlesid avanevat loodust, see oli imeilus. Sealt nägi tõeliselt kaugele. Tornist alla tulles teadsime kuhu suunda minna , et jõuda oma  matka lõpp-punkti. Seal kinnitasime keha ning alustasime rõõmsalt tagasisõitu kooli.






Selle vahva reportaaži koostas õpetaja Meriin.