Putukahotell

Õpetaja Deiw nägi koos oma klassiga kevadel kõvasti vaeva ja ehitas valmis ühe nägusa putukahotelli, õpetaja Helina tegi koos oma õpilase Robertiga vahva sildi ja nii saigi meie kooliaed uue putukate elupaiga. Loodetavasti võtavad putukad selle kenasti omaks.

Putukahotellid on vajalikud, sest need pakuvad kasulikele putukatele turvalist elupaika. Tänapäeva aedades ja linnakeskkonnas jääb looduslikke varjepaiku aina vähemaks, mistõttu putukatel on raske leida kohta pesitsemiseks ja talve üleelamiseks.

Putukahotell aitab:

• hoida looduse tasakaalu, sest paljud putukad tolmeldavad taimi ja aitavad kaasa saagi kasvule
• toetada bioloogilist mitmekesisust, pakkudes kodu erinevatele liikidele
• vähendada kahjureid, näiteks lepatriinud, jooksiklased, kiilassilmlased jne toituvad aiakahjuritest. Arvatakse, et üks lepatriinu võib oma eluea jooksul nahka pista lausa 5000 lehetäid. Näiteks ajakirjast Eesti Loodus leiab artikli, kui mitmekesine on lepatriinude maailm, rääkimata siis kõikidest teistest putukatest ...

Rohelise kooli konverents 5. juunil Tartus

Rahvusvahelisel keskkonnapäeval toimunud Rohelise kooli aastakonverentsil tunnustati koole ja lasteaedu, kes tegutsevad igapäevaselt keskkonnaahoiu nimel - loovad õppeaedu, kujundavad liigirikkamaid õueruume, vähendavad jäätmeid, korraldavad keskkonnateadlikkust edendavaid ettevõtmisi ja viivad õppimise üha enam loodusesse. Roheline lipp sümboliseerib enamat kui tehtud töö – see peegeldab väärtusi ja mõtteviisi, mille järgi õppeasutus igapäevaselt toimib.

• Meie armas Tondi kool sai juba viiendat korda järjest Rohelise lipu, mis tähendab, et rohelisi väärtusi on arendatud ja hoitud juba 10 aastat järjest. 
• Õpetaja Heidi pälvis rahvusvahelise FEE Teachrer Award auhinna. 
• Lisaks said ka meie kokad Taimse Teisipäeva programmi tunnustuse, sest igal teisipäeval saame süüa imehead taimset toitu!

Lisaks Roheliste lippude ja tunnustuste jagamisele sai kuulata ka huvitavaid ettekandeid ja osaleda põnevates töötubades. Konverents sai alguse avasõnade ja tervitustega Tartu Loodusmaja juhataja Janika Ruusmaa, Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Vallo Koppeli ja Kliimaministeeriumi nõuniku Rene Reisneri poolt. Seejärel oli kaks sisukat ettekannet: TÜ Genoomika instituudi professor Kelli Lehto "Kas vaimset tervist mõjutavad rohkem geenid või keskkond?" ja Piret Pungas-Kohv Eestimaa Looduse Fondist " Muutused Eesti soodes maastikust meelteni".

Päeva teises pooles oli võimalik osa saada õpitubadest: 

"Maa ja vee vahel – meie särisev suhe soodega” 

Õpitoa aluseks oli uus 4.-6. klassile mõeldud õppeprogramm “Mis on soo?”. Uurisime näituse keskkonnas soid ja teisi märgalasid töölehe abil ning tegime kiirkorras läbi rollimängu, kus erinevad osapooled said arutleda soo taastamise või taastamata jätmise üle. Juhendaja: Elen Metspalu (TÜ Loodusmuuseum)

Õpituba “Lepatriinud” 

Õpitoa aluseks oli lasteaedadele mõeldud õppeprogramm “Lepatriinulaste sugukonna kokkutulek”. Õppisime märkama ja eristama Eestis enamlevinud lepatriinulaste liike; tutvusime nende eluviisi, kohastumuste ja elupaikadega. Panime kokku triinupuslesid, uurisime lepatriinulaste eluringi ja igaüks koostas lõpuks omaenda triinu pildilise eluloo. Juhendaja: Kersti Kihno (TÜ Loodusmuuseum)

Õpituba ”Tolmeldajad tööl! Väikesed kangelased looduses” 

Meetodeid ja praktilisi ülesandeid tolmeldajate ja tolmeldatavate tundma õppimiseks. Vaatlesime erinevate taimede õietolmu, valmistasime mikroskoobi all vaatlemiseks õietolmu püsipreparaadi ning mängisime läbi erinevaid võimalusi, kuidas õppijatega tolmeldajate teemal koolis või lasteaias tegutseda. Juhendaja: Pille-Riin Pärnsalu (Tartu loodusmaja)

Heidi Sild pälvis rahvusvahelise Eco-schools võrgustiku tunnustuse

 4. juunil kogunes rahvusvaheline Eco-Schools võrgustik Zoomis haridusauhindade tseremooniale, kus tunnustati õpetajaid kes innustavad lapsi ja noori tegema keskkonnateadlikke valikuid. Meil on eriti suur rõõm ja uhkus teatada, et rahvusvahelise õpetaja auhinna pälvis meie kooli õpetaja Heidi Sild.

Heidi on aastaid kujundanud Tondi Koolis keskkonnaharidust nii, et kestlik mõtteviis on saanud loomulikuks osaks kogu koolielust. Ühes Eesti suurimas erivajadustega õpilasi õpetavas koolis oskab ta keskkonnateemasid kohandada kõigile õppijatele jõukohaseks ja tähenduslikuks. Tema loodud õpikogemused arendavad praktilisi oskusi, vastutustunnet ja usku sellesse, et igaüks saab keskkonna heaks midagi ära teha. Lisaks õpetamisele juhib Heidi tehnoloogia ainesektsiooni ning on eest vedanud projekte, mis ühendavad keskkonnahoiu, kohaliku kultuuri ja teadliku tarbimise. Tema mõju ulatub koolist kaugemale, innustades keskkonnateadlikke valikuid tegema nii lapsevanemaid kui kogu kogukonda.

Rahvusvaheline mesilaste päev 20. mail

 Õpetaja Deiw oli oma klassiga juba pikalt tegelenud mesitarude hankimise ja ettevalmistamisega ning 20. mail, rahvusvahelisel mesilaste päeval käis mesinik meile mesilasperesid toomas! Saime teada palju huvitavat infot mesilaste elu kohta ning kogu koolipere sai jälgida kuidas mesilased oma uude koju sisse kolisid. Kui mesilased olid kenasti tarudesse pandud jätsime nad oma uue koduga tutvuma ning läksime ühiselt saali vaatama Heino Parsi nukufilmi "Meemeistrite linn", mis seletab kenasti lahti mesilaste elutsükli. Mesilaste päeva lõpetas vahva tantsuring kooli esisel lipuplatsil, loomulikult ei puudunud sealt ka ringmäng "Kes aias, kes aias? Mesilane aias...." Ei jõua ära oodata, et sügisel taas kooli tulles oma meislaste mett saaks mekkida!

Rohekooli võrgustikuseminar "Pori või muld? Mulla elurikkus ja katsed mullaga"

 12.mail toimus põnev Rohekooli võrgustikuseminar Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis. Saime tuttavaks võõrustava kooli rohetegevustega, tutvusime koolimajaga, vaatasime nende toredat kooliaeda ja sõime koolilõunat. Seejärel rääkis rohelise kooli kordinaator programmi uudistest, ning siis algas EMÜ Põllumajanduse- ja keskkonnainstituudi mullateaduse õppetooli teaduri Annely Kuu seminar, kus saime teada mis on muld, saime ülevaate mulla bioloogilisest mitmekesisusest ja rääkisime ka kompostimisest. Saime hea ülevaate kuidas lastega uurida, kes elavad mullas. 

        

        

Perepäeva rohelised tegemised

11. mail toimunud traditsioonilisel Tondi Kooli perepäeval oli koolis hulgaliselt kontserte, töötubasid ja treeninguid, koolimajas olid õpetajad avanud mitu kohvikut ja sai vaadata vahvat etendust. Ka rohelise kooli meeskond kutsus lapsi ja nende vanemaid ning teisi koolipere liikmeid aktiivselt tegutsema: meie kooliaed sai uue lisanduse seeneaia näol - koolipere istutas maha austerserviku seenepakud, toimus taimede rohevahetus, riiete ja mänguasjade vahetusring ning töötuba "Tervislikud salatid / fermenteerimine" ja aruteluring lastevanematele teemal "Toidukarp koolis". 

Koolimaja oli täis siginat-saginat ja avastamist jätkus igal sammul! 

Kliimamustrid

Heidi Sild, Imbi Lehis ja Aet Urbas

Fotod: Heidi Sild

Liitusime UNESCO ühendkoolide ja Läänemere Projekti rahvusvaheline hariduslik kampaaniaga selle aasta veebruaris.

Kampaania raames valmistati taaskasutatud materjalidest (lõngad, T-särgid) vaipu või muid esemeid, mis illustreerivad viimase 30 aasta (minimaalne aeg kliimamuutuste jälgimiseks) kohalikke temperatuuri anomaaliaid. Valmib #ShowYourStripes kliimamuutusi illustreeriv triibuline sini-valge-punane vaip. 

Vaipa saab teha nii suurel kangakudumise teljel, kuid võis kududa ka väikseid tükke ning ühendada need hiljem tervikuks.

Kuna käsitöö aitab parandada keskendumisvõimet ning võimaldab lülitada välja oma meeled, mille tulemusena maandab see nii üldist kui ka kliimamuutuste kaasnevat ärevust. Üllatuseks see pakenditega mässamine õpilastele sobis.

Võtsime siis väljakutse vastu ja asusime tegutsema. Hakkasime koguma, varuma materjali, millest vaipa kududa. Oli mõte kasutada harutatud lõnga, trikoo jäätmeid ja miks ka mitte saia või leiva pakendid. Kuna neid olin juba varem kooli sööklast palunud koguda ja materjal õpilastele tuttav, millega tööd teha. Siis tekkis uus probleem, et millist paika temperatuuri uurimiseks kasutada. Õpetaja Imbi klassi õpilased otsustasid Keila temperatuuri uurida. Oma töö kudusid poisid saori telgedel. Minu liisk langes Rakvere linna kasuks. Vaip kooti kangastelgedel väikestest kilekottide ribadest. Õpilased lõikasid esmalt leivakotid õhukesteks ribadeks. Seejärel sidusid nad ribad kokku pikemateks tükkideks ja rullisid need plastpallideks, mis sarnanesid lõngapallidega. Neid kasutati hiljem kangastelgedel vaiba valmistamiseks.

Eriliseks teeb selle see, et vaip on peaaegu täielikult valmistatud plastist, seega on see veekindel. Kogu protsess arendab õpilaste käelisi oskusi ja praktilisi oskusi. +Vaip esindab 50-aastast kliima skaala, mis põhineb veebruarikuu temperatuuri andmetel. Mustad ja sinised värvid näitavad külmemaid perioode, punased ja muud soojad toonid aga soojemaid perioode.

Tehtud töid saab vaadata Climate Stripes siit. Meie töid on märgatud ja need rändasid ka näitusele.

Otsustasin, et kogun neid pakendeid edasi ning eesmärgiga pikem vaip kududa. Suur tänu ja hea sujuva koostöö eest sööklaga, kes pakendeid samuti edasi koguvad.