Kliimamustrid

Heidi Sild, Imbi Lehis ja Aet Urbas

Fotod: Heidi Sild

Liitusime UNESCO ühendkoolide ja Läänemere Projekti rahvusvaheline hariduslik kampaaniaga selle aasta veebruaris.

Kampaania raames valmistati taaskasutatud materjalidest (lõngad, T-särgid) vaipu või muid esemeid, mis illustreerivad viimase 30 aasta (minimaalne aeg kliimamuutuste jälgimiseks) kohalikke temperatuuri anomaaliaid. Valmib #ShowYourStripes kliimamuutusi illustreeriv triibuline sini-valge-punane vaip. 

Vaipa saab teha nii suurel kangakudumise teljel, kuid võis kududa ka väikseid tükke ning ühendada need hiljem tervikuks.

Kuna käsitöö aitab parandada keskendumisvõimet ning võimaldab lülitada välja oma meeled, mille tulemusena maandab see nii üldist kui ka kliimamuutuste kaasnevat ärevust. Üllatuseks see pakenditega mässamine õpilastele sobis.

Võtsime siis väljakutse vastu ja asusime tegutsema. Hakkasime koguma, varuma materjali, millest vaipa kududa. Oli mõte kasutada harutatud lõnga, trikoo jäätmeid ja miks ka mitte saia või leiva pakendid. Kuna neid olin juba varem kooli sööklast palunud koguda ja materjal õpilastele tuttav, millega tööd teha. Siis tekkis uus probleem, et millist paika temperatuuri uurimiseks kasutada. Õpetaja Imbi klassi õpilased otsustasid Keila temperatuuri uurida. Oma töö kudusid poisid saori telgedel. Minu liisk langes Rakvere linna kasuks. Vaip kooti kangastelgedel väikestest kilekottide ribadest. Õpilased lõikasid esmalt leivakotid õhukesteks ribadeks. Seejärel sidusid nad ribad kokku pikemateks tükkideks ja rullisid need plastpallideks, mis sarnanesid lõngapallidega. Neid kasutati hiljem kangastelgedel vaiba valmistamiseks.

Eriliseks teeb selle see, et vaip on peaaegu täielikult valmistatud plastist, seega on see veekindel. Kogu protsess arendab õpilaste käelisi oskusi ja praktilisi oskusi. +Vaip esindab 50-aastast kliima skaala, mis põhineb veebruarikuu temperatuuri andmetel. Mustad ja sinised värvid näitavad külmemaid perioode, punased ja muud soojad toonid aga soojemaid perioode.

Tehtud töid saab vaadata Climate Stripes siit. Meie töid on märgatud ja need rändasid ka näitusele.

Otsustasin, et kogun neid pakendeid edasi ning eesmärgiga pikem vaip kududa. Suur tänu ja hea sujuva koostöö eest sööklaga, kes pakendeid samuti edasi koguvad.

Nutikasvuhoone

Aasta alguses panime taas tööle meie kooli raamatukogus asuva nutikasvuhoone. See on saanud oluliseks osaks nii meie igapäevasest õppetööst. Nutikasvuhoonest saame tervislikku ja värsket lisa lõunasöögi juurde – oleme juba maitsenud lehtnaerise ja rukola võrseid, mis on rõõmustanud nii suuri kui väikeseid koolipere liikmeid.

Praegu, kevadisel ajal, käib nutikasvuhoones hoolas taimede ettekasvatamine. Eesmärk on kasvatada tugevaid ja elujõulisi taimi, mis saavad peagi uue kodu kooliaia peenrakastides ja kasvuhoones. Õpilastel on võimalus jälgida taimede kasvamist päev-päevalt ning märgata muutusi.

Hetkel saab nutikasvuhoones jälgida tomati, paprika, peiulille, kõrvitsa, arbuusi ja maasikataimede kasvamist. Praktiline kogemus aitab mõista, et toit ei tule poest iseenesest, vaid selle taga on aeg, hool ja teadlikud valikud.

Nutikasvuhoone aitab siduda erinevaid ainevaldkondi – alates looduse ja keskkonna tundmisest kuni tervislike eluviiside ja koostööoskusteni. See roheline nurgake raamatukogus tuletab igapäevaselt meelde, et ka väikesed algatused võivad kasvatada suuri mõtteid ja hoiakuid.

Sibulapealsete kasvatamise võistlus

 16. märtsist kuni 9. aprillini toimus koolis üks vahva ja roheline ettevõtmine – sibulapealsete kasvatamise võistlus.

Aianduse õpetaja Terje jagas klassidesse sibulamugulad ning iga klass sai võimaluse oma sibulad aknalauale kasvama panna. Peagi ilmusid välja esimesed pisikesed rohelised „ninakesed“. Need kasvasid päev-päevalt järjest pikemaks ja tugevamaks. Sibulate eest hoolitseti hoole ja armastusega: neid kasteti regulaarselt ning jälgiti nende kasvamist. Tasapisi sirgusid pikad rohelised sibulapealsed, mis olid tõelisteks kevadekuulutajateks. Tegemist oli lihtsa, ent sisuka tegevusega, mis pakkus avastamisrõõmu, arendas lastes kohusetunnet ja kannatlikkust ning aitas paremini mõista, kuidas toit kasvab ja millist hoolt ta vajab. 

8. aprillil mõõtis iga klass oma töö tulemused ning postitas need ühisesse Canva esitlusse. Nii sündis värvikas galerii, kus on näha iga osalenud klassi kasvatatud sibulapealseid – igaüks omamoodi eriline ja uhke.

Kõige pikema sibulapealse kasvatanud klass sai auhinnaks õppepäeva Tallinna Botaanikaaias ja kõik osalejad osalesid loosimises, kus lohutusauhindadeks olid tomati- ja maitsetaimed. Lisaks said kõik kooliaias peenrakasti hooldavad klassid istutamiseks paar pakki seemneid.

Keskkonnakoolitus ”Kesk-Konnake” 1-5 klassi õpilastele

 Eesti Taaskasutusorganisatsiooni (ETO) maskott Keskkonnake viis meie koolis 1-5 klassidele läbi keskkonnasäästlikku eluviisi propageeriva mängulise koolituse, mille käigus selgitas Keskkonnake lastele, miks on kasulik vähem jäätmeid tekitada, miks peab jäätmeid sorteerima ja miks peab pakendijäätmed prügist eraldi koguma ning taaskasutusse suunama. Räägiti ka puhtast õhust, veest ja loodusest ning üldse puhtusest meie ümber.

Munakoortest kevadpärgade valmistamine

31. märtsil kogunesid õpetajad muusikaõpetaja Ele eestvedamisel valmistama kevadisi munakoorepärgi. Laual oli hulganisti varem valmisvarutud materjale ja igaüks sai lasta oma fantaasial lennata. Pärgade meisterdamiseks kasutati Eesti Toidu Päeval varasemalt kasutatud ja hoolikalt kokku kogutud munakoori, mis said nüüd uue elu kaunistuselemendina. Rõhk oli taaskasutusel ja looduslähedusel – tööde sisse jõudsid kodust kaasa toodud pakkematerjalid. Lisaks oli Ele kogunud ka loodusest materjali – kõrsi, oksi, lehti, sammalt ning kuivatatud lilleõisi, mille erinevad toonid ja tekstuurid andsid igale pärjale omanäolise ilme. Meisterdamise käigus täitus ruum rõõmsa jutu ja loova meluga. Valminud pärjad olid nii erinevad kui nende loojad ise – mõni peenekoeline ja õrn, teine uhkelt voogav ja värviküllane.

Eesti Toidu Päev 2026 - MUNA

19. veebruaril toimus meie koolis aineühenduse ÜLO korraldatud Eesti Toidu Päev 2026, mille teemaks oli “Üks muna, sada võimalust”.

Meie ühine eesmärk oli tähistada muna mitmekülgsust ning valmistada roogasid, kus see tagasihoidlik, kuid ülimalt väärtuslik põhikoostisosa saab särada. Tutvusime muna toiteväärtusega ja sellega, kuidas see toetab tervislikku ning tasakaalustatud toitumist. Lasime loovusel lennata – avastasime uusi retsepte ja maitseid, alustades hommikusöögist ja lõpetades peente magustoitudega.

Samuti täiendasime oma praktilisi oskusi köögis: õppisime muna keetmist, praadimist, tükeldamist, vahustamist ja muid võtteid. Tegime väikese maitserännaku eri rahvaste köökidesse, et näha, kuidas muna on au sees üle maailma. Päeva lõpetas pesades ühine roogade esitlus ja maitsmine, mis tõi meid mõnusalt kokku ja pakkus võimaluse jagada oma lemmikroogasid ja õnnestumisi.

Rääkisime ka sellest, kuidas teha keskkonnateadlikke valikuid — eelistada vabapidamise ja mahetootmise mune ning leida nutikaid viise munakoorte ja -karpide taaskasutamiseks.

Tooraineks saime kasutada Saaremaalt pärit OÜ Tang õnnelike kanade munetud mahemune.

 

Tühja taldriku päev

 Meie kooli söökla kokad teevad väga maitsvaid ja tervislikke toite. Sellegipoolest jätavad lapsed toitu järgi ja nii läheb palju sööki raisku. Kõik äravisatud toit on ära kaalutud. Kokku on sellel õppeaastal prügikasti läinud 771, 145 kg toitu. Seda on liiga palju. Meie peakokk Marina korraldas täna TÜHJA TALDRIKU PÄEVA.  Kui kõik klassi õpilased söövad oma taldrikud tühjaks, saavad nad preemiaks karbi maasikaid. Päev läks väga hästi- peaaegu kõik klassid said väljakutsega hakkama. Loodame, et edaspidi me enam nii palju toitu ära ei viska. 

Tühja taldriku päev

Raisatud toit