18. veebr 2021

 Söödame linde!

Nüüd, kus õues paugub pakane, on  paras aeg kooliõue lindudele lisatoitu panna. Ikka rasv ja seemned, sekka kaerahelbeid.  Klassid leidsid erinevaid mooduseid, lahendusi, et kokkusegatud massist  vormida ülesriputatavad  toidupallid. 
Loodame, et linnud on rahul. Ees ootab pesakastide paigaldamine.




1. veebr 2021

Digikoristusnädal koolis

25.-29. jaanuar 2021 toimus Tallinna Tondi Koolis esimest korda digikoristusnädal.

Selle nädala jooksul osales digitaalse prügi koristamisel 24 personali liiget ja vähemal või rohkemal määral umbes 75 õpilast.

Personali liikmete seas korrastati enim oma tööalaseid postkaste, töölaudasid, ühiskasutuses võrguketast ning korrastati olemasolevaid kaustasid, et üleliigne kustutada ja edaspidi faile lihtsam leida oleks. Prooviti ka meililistidest lahkuda, andmeid (pildiarhiiv jms) välistele andmekandajatele ladustada ning isiklikke seadmeid korrastada.

Üks suuremaid ja kergesti mõõdetavamaid eesmärke koolile oli ühiskettale ruumi juurde saada ja meie ühise pingutuse tulemusena saimegi juurde 106,8 GB!

Õpilastest valdav osa ei olnud digikoristuspäevast kuulnud enne seda nädalat, aga kui nad natuke mõtlesid, siis tuli küll õigeid pakkumisi, mida see päev tähendada võiks. Ka sobilikke tegevusi osati pakkuda. See aspekt tuli aga kõigile üllatusena, et digiprügi koristades teed heateo keskkonnale.

Tunnis jõuti valdavalt proovida postkastide koristamist, isiklike postkastide puhul ka meililistist väljasaamist, töölaua ja isikliku kausta korrastamist ning mõned kiiremad said veidi aega ka isikliku telefoniga tegeleda.

Tekst: kooli infojuht Margit Aedma 

21. jaan 2021

Mis näoga vaatavad puud ilmaelu


Eelmise aasta koroonakevadel, kui kool oli suletud, kutsuti kõiki  üles minema loodusesse. Ülesandeks oli leida „nägudega“ puid, neid, mis meiega „räägivad“. Aktsioonist võtsid osa nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad. 20. jaanuaril oli käes see päev, kui väljavalitud parimad fotod jõudsid suurepärasele näitusele "Mis näoga vaatavad puud ilmaelu?" Lindi lõikamise juures viibisid idee autor ja näituse ettevalmistaja õpetaja Silvia Paluveer, kooli direktor ja koolipere.
Pildipealkirjad on väga kõnekad ja teraapilised. Mõned neist sellised:
Prügihundiga koos saime metsaaluse kilekottidest täitsa puhtaks ja nüüd tuiskavad tuulega siiapoole killermaskid ֍ Ka puudel on vahest selg haige ֍ Miks inimesed arvavad, et meie, puud, midagi ei näe?

Nagu ikka koolinäitus, on see ka õppetöös  kasutatav, õpilased saavad täita näituse töölehti, mille tulemusi  koos arutada.

29. okt 2020

Saame sõpradeks, mina olen raba?

 

6.tk ja 7.v klassi õpilased osalesid 29.oktoobril  MTÜ Loodusmaa loodusharidusprogrammis „Saame sõpradeks, mina olen raba.“ Alustasime oma matka koos teejuhiga läbi metsa. Matkajuht Mikk tutvustas meile erinevaid metsasaladusi. Rääkis, kuidas looduses ellu jääda, mis süüa kõlbab ja mis mitte. Mekkisime põdrasammalt ja leidsime ka mõned pohlad.




Jõudes metsast välja, avanes meile imeilus vaatepilt. Mukri raba taimestik oli eriliselt kaunis ja värviküllane, rahu ja vaikus oli kõikjal. Alustasime vetruval rabateel oma 2,5 km pikkust teekonda hanerivis.



Rabas said lapsed teada, kuhu tohib astuda ja kus on ohtlik.  Ilusaid looduse  jäädvustusi tegid nii õpilased kui ka õpetajad.



Matkajuht andis väärtuslikke juhiseid, mida teha tuleb, kui juhtud ära eksima. Kõigepealt helistada alati päästeametisse 112 ja alles seejärel oma vanematele ning tuleb jääda sinna, kus oled. 

Matkates jõudsime lõpuks välja loodusvaatlustornini ja isegi kõrguskartlikud lapsed võtsid end kokku ja ronisid vapralt selle tippu ning imetlesid avanevat loodust, see oli imeilus. Sealt nägi tõeliselt kaugele. Tornist alla tulles teadsime kuhu suunda minna , et jõuda oma  matka lõpp-punkti. Seal kinnitasime keha ning alustasime rõõmsalt tagasisõitu kooli.






Selle vahva reportaaži koostas õpetaja Meriin. 

19. okt 2020

 

Sügismängude päev

16. oktoober, viimane koolipäev enne algavat kooliavaheaega möödus õpilastel ja paljudel õpetajatel värskes õhus. Sügismängude  ja -maitsetepäevaks oli uue kooli õues organiseeritud kõigile vanuseastmetele palju inspireerivaid tegevusi, kus kõik klassid  said end kordamööda proovile panna ja kõik õuesopid läbi käia: korjatud vahtralehtedest ussi meisterdada, kotijooksus võistelda, tantsida, laulda, kummikut heita, meisterdada, sügisande maitsta. Küllaltki jahe ilm küll ei soosinud seda ettevõtmist, aga liikumine andis kehasooja. Lõppkokkuvõttes oli tore ja lõbus päev kõigi jaoks. Parimad said auhinnad.






15. okt 2020

Tulbipeenar

 Möödunud kevadel õppisid 3.a klassi õpilased, kuidas tulbisibulast lill kasvab. Nüüd pistsimegi mulda 15 tulbisibulat.  Loodame, et kevadel tärkavad sibulatest tulbid ning kooli ees puu ümber on kena lillepeenar. 🌷🌷🌷🌷🌷🌷🌷





11. okt 2020

Kakerdaja rabas

 8.a klass käis 23.septembril ekskursioonil Kakerdaja rabas. Sellel päeval sattus olema tuulevaikne ja soe ilm, ideaalne rabamatkaks.

Matkarada algas vana talukoha juurest. Sinna taluhoovi oli kunagi ammu taluperemees istutanud oma tütarde sünni puhul noored kasepuud. Talumaja enam küll alles ei olnud, aga need kolm kõrget kaske olid kaugele paista.

Sügisene raba oli ilus ja kollakas. Tutvusime mitmete erinevate taimedega. Sookailu lõhna oli endiselt tunda, kuigi taim enam ei õitsenud. Meie giid rääkis, et rabas käies söövad inimesed mustikaid ja sinikaid ning arvavad, et need panevad pea valutama. Tegelikult on süüdlaseks hoopis sookail, mis sealsamas nende kõrval kasvab.

Nägime madalaid vaevakaskesid, mille pisikesed lehed olid juba punakaskollasteks muutunud. Samuti erinevaid rabataimi nagu osjasid, kanarbikku, erinevaid samblikke, ka mõned kärbseseened olid meie rajal. Huvitav taim oli punaka päikese moodi huulhein, mis toitub putukatest. Rabas nägime turbasammalt ning saime teada, et vanasti kasutati seda haavade peale panemiseks, sest see on steriilne ning imendab enda sisse väga hästi vedelikke.



Maitsesime rabas erinevaid marju, näiteks pohlasid, jõhvikaid, mustikaid, sinikaid ja kukemarja. Kukemari oli väike tume mari, millel ei olnud erilist maitset, kuid see sisaldab palju c-vitamiini, samuti on see heaks janukustutajaks, kui rabasse pikemaks matkama jääd.

Saime teada, et rabas on kolme tüüpi veekogusid: rabajärved, laukad ning älved. Rabas ujumas käies peab olema ettevaatlik, sest veekogu kaldad on vajuvad ja pehmed ning veest välja tulla võib olla seetõttu keeruline. Maitsesime ka rabavett ning saime teada, et see on väga mage, selles puuduvad soolad, mistõttu see joogijanu ei kustuta.

Kakerdaja raba on oma nime saanud kakerdaja järgi. Kakerdaja teine nimi on järvekaur, see on üks kaunis, aga haruldane lind, keda arvatakse sealkandis aeg-ajalt end näitamas käivat. Meie teda kahjuks ei kohanud, kuigi rabajärvel nägime kaugustes ühte lindu ujumas küll.

Peale rabamatka võtsime ette veel väikese metsamatka ning bussini jõudes näitasid meie sammulugejad, et täis oli saanud kohustuslik 10 000 sammu ehk umbes 7 kilomeetrit. Täitsa õige aeg oli nüüd kooli tagasi sõita.