Kakerdaja rabas

 8.a klass käis 23.septembril ekskursioonil Kakerdaja rabas. Sellel päeval sattus olema tuulevaikne ja soe ilm, ideaalne rabamatkaks.

Matkarada algas vana talukoha juurest. Sinna taluhoovi oli kunagi ammu taluperemees istutanud oma tütarde sünni puhul noored kasepuud. Talumaja enam küll alles ei olnud, aga need kolm kõrget kaske olid kaugele paista.

Sügisene raba oli ilus ja kollakas. Tutvusime mitmete erinevate taimedega. Sookailu lõhna oli endiselt tunda, kuigi taim enam ei õitsenud. Meie giid rääkis, et rabas käies söövad inimesed mustikaid ja sinikaid ning arvavad, et need panevad pea valutama. Tegelikult on süüdlaseks hoopis sookail, mis sealsamas nende kõrval kasvab.

Nägime madalaid vaevakaskesid, mille pisikesed lehed olid juba punakaskollasteks muutunud. Samuti erinevaid rabataimi nagu osjasid, kanarbikku, erinevaid samblikke, ka mõned kärbseseened olid meie rajal. Huvitav taim oli punaka päikese moodi huulhein, mis toitub putukatest. Rabas nägime turbasammalt ning saime teada, et vanasti kasutati seda haavade peale panemiseks, sest see on steriilne ning imendab enda sisse väga hästi vedelikke.

Maitsesime rabas erinevaid marju, näiteks pohlasid, jõhvikaid, mustikaid, sinikaid ja kukemarja. Kukemari oli väike tume mari, millel ei olnud erilist maitset, kuid see sisaldab palju c-vitamiini, samuti on see heaks janukustutajaks, kui rabasse pikemaks matkama jääd.

Saime teada, et rabas on kolme tüüpi veekogusid: rabajärved, laukad ning älved. Rabas ujumas käies peab olema ettevaatlik, sest veekogu kaldad on vajuvad ja pehmed ning veest välja tulla võib olla seetõttu keeruline. Maitsesime ka rabavett ning saime teada, et see on väga mage, selles puuduvad soolad, mistõttu see joogijanu ei kustuta.

Kakerdaja raba on oma nime saanud kakerdaja järgi. Kakerdaja teine nimi on järvekaur, see on üks kaunis, aga haruldane lind, keda arvatakse sealkandis aeg-ajalt end näitamas käivat. Meie teda kahjuks ei kohanud, kuigi rabajärvel nägime kaugustes ühte lindu ujumas küll.

Peale rabamatka võtsime ette veel väikese metsamatka ning bussini jõudes näitasid meie sammulugejad, et täis oli saanud kohustuslik 10 000 sammu ehk umbes 7 kilomeetrit. Täitsa õige aeg oli nüüd kooli tagasi sõita.