Loodushelid

6.a ja 6.v klassi õpilastele õpetab sel nädalal loodusõpetust Romario ema Maarja. Esmaspäeval testisime oma teadmisi loodushäältest klassis. Viktoriini tulemused olid tasavägised! Kolmapäeval käisime Rahumäe kalmistul loodushelisid kuulamas. Kuulsime erinevate lindude laulu. Kõiki linde me laulu järgi ära ei tundnud, aga metsvindi hüüd oli meile tuttav. Saime aru, et ta ütles meile: "Siit-siit-siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirru-tikk!". Nägime musträstaid ja saime jälgida ka nende pulmakombeid. Lisaks linnulaulule kuulsime rongi vilet, autode müra, mootorratta põristamist ja lennuki mürinat. Oli rahulik hommik värskes õhus.

 

Heategu keskkonnale

 16.-22. aprillil toimuvad ülemaailmsed keskkonnategude päevad (Global Action Days). Keskkonnategude päevade kampaania käigus kutsutakse kõiki jagama sotsiaalmeedias aktiivselt infot oma keskkonda paremaks muutvatest keskkonnategevustest, mis aitavad kaasa jätkusuutlikule arengule.
8.a klass käis koos Tallinna Ülikooli tudengitega Paljassaare hoiualal matkamas ja prügi korjamas. Korjasime sellist prügi, mis looduses ära ei lagune. Näiteks kilekotid, plastik, metall. Isegi ühe vana saapa leidsime. Õnneks väga palju prügi Paljassaares ei olnud, aga kuus 30 liitrist kotti saime kamba peale täis. Lisaks prügikorjamisele jõudsime ka kevadist loodust nautida, õppida ja omavahel suhelda ning mängida. 

Mereprogramm Muraste looduskoolis

6.a ja 6.v klass veetsid ühe koolipäeva Muraste looduskoolis. Retkejuht Tauri rääkis meile Läänemerest ja mere hoidmisest.
Saime teada palju uut ja huvitavat. Näiteks...
* miks Läänemeri ei ole nii soolane kui teised mered;
* et Läänemere ääres on 9 riiki ja Lätil pole ühtegi saart:
* et merel sõitvad laevad toovad teistest meredest pilsiveega Läänemerre võõraid liike ja see on ohuks meie kaladele;
* et suured kivid ehk ränd-rahnud on mere äärde tulnud koos jääga juba ammu, jää-ajal;
* et liivakivi, mille paljandeid nägime, on umbes 500 miljonit aastat vana;
* et Eestis on kolme sorti vetikaid: pruunvetikas ehk põis-adru, punavetikas ehk agarik (sellest tehakse marmelaadi!) ja rohevetikas;
* et kõik need vetikad vajavad erinevaid elutingimusi;
* ja palju-palju muud.

Huvitavate lugude kuulamise vahel saime proovida lutsu viskamist ning mängida mere-äärset aardejahti.

Tagasiteel mere äärest Muraste mõisa juurde õppisime "mägironimist": tuleb liikuda külg ees ja nii, et nägu on mäe poole. Nii liikudes saab vajadusel käed maha panna ja ei kuku alla. Matkasime ka läbi hiie. Hiis on mets, mida väga ammusel ajal peeti pühaks. Hiies käidi jõudu kogumas, palvetamas ja ohverdamas.

Lisaks uutele ja huvitavatele teadmistele saime palju värsket õhku. Matkasime mere ääres ja metsas kokku umbes 4 kilomeetrit. Aprill on südamekuu ja looduses liikumine on südamele kasulik!

Läbi lume kevadesse

Eile, 5. aprillil matkasid lisaaasta ja 9.b klassi õpilased Käsmu õppearajal. Matka alustades oli õues paks udu, vaevu oli näha mereäärne kivikülv ning meeleolu oli kõigil pigem talvine. Matkakorraldaja Kauri Kivipõld jagas õpilastele töölehed ja tasakaalu otsides alustasime teekonda libedal metsarajal.

Uurisime hoolega ümbrust ning tegime klassikalisi "siil udus" maastikupilte. Peagi hakkasid pildistamist segama esimesed päikesekiired. Oh, seda imet - metsservale jõudes tunnustas eriline soe tuuleiil põski paitades meie pingutusi matkarajal. Jopelukud said lahtitõmmatud ning päike sundis kotist prille haarama. Õues oli 12 kraadi sooja.

Kolm tarkusetera, mis kõigil hästi meelde jäid:

• Samblik on vetika ja seene abielu.
• Graniiti on Eestis täpselt nii palju, kui seda rändrahnud endaga meile rännates kaasa tõid.
• Varblased, keda me linnumajades talvel toidame on pärit Soomest. Meie varblased eelistavad puhkust lõunamaal:) 

Vaata piltidelt, kuidas me talvest kevadesse ja udust päikesesse rändasime.

Aprill on südamekuu

Alanud on aprillikuu - südamekuu.
Südamekuu hüüdlause „Liigu südame heaks!“ kutsub üles end rohkem liigutama. 
Üha pikemad päevad ja kevadised ilmad loovad selleks ka  head võimalused.  

Küünlaümbriste jaht

Täna viisime Kuusakoski metallikogumispunkti   6.a ja 6.v  ning  8.a klassi õpilaste kogutud küünlaümbrised.
Küünlaümbriste kogumise mõte on see, et alumiiniumist topsikesed ei satuks loodusesse. Alumiinium ju ei lagune kunagi ja nii jääksid küünlaümbrised igavesti loodust reostama.  Kogumispunktis pressitakse nad kokku ja saadud alumiiniumist saab taastoota elektroonikat, lennukeid, autosid jpm.
Kaalumise tulemusel selgus, et 6.a ja 6.v  klass kogusid 3,7 kg ja 8.a klass 1, 4 kg küünlaümbriseid.
https://www.kuunlajaht.com/

Siin on 1524 küünlaümbrist. Kõik üle loetud!

6. ja 8. klassi ühine "saak"

Alumiinium on kerge - ainult 1,4 kg!

Looduslaps Tallinna Botaanikaaias

Looduslapse ringi lapsed käisid koos huvijuht Maire Paluveriga botaanikaaias taimede seemneid külvamas. Kui see vajalik töö tehtud, otsiti botaanikaaia parkmetsas üles lindude pesakastid, et neid elanike saabumiseks korda teha. Pesakastid olid täis kõrreprahti, sulgi ja vanu munakoori - kõik see tuli puhtaks teha, et oleks ruumi uuele elule.
Õpetaja abiga puuriti vahtrapuusse auk ja peagi hakkas sealt magusat vahtramahla tilkuma.