Maailmakoristuspäev

Meie koolis on loodussõbralik ja keskkonnahoidlik mõtteviis ning tegutsemine alati au sees olnud. Prahti oleme korjanud muudel aegadel ka , mitte ainult kampaaniakorras.

Seekord ühendasime ümbruskonnas orienteerumise sodikoristamisega. Õpetaja Heidi tegi klassidele lähiümbruse orienteerumiskaardid. Iga seltskond valis tee, mida mööda minna. Näiteks üheksandikud võtsid sappa teise klassi juntsud ja ühiselt mindi prügijahile. Kõigil muidugi kindad käes ja rühma peale prügikott kaasas. Meie majadevaheline tee kooli juurest Männi parki osutus üllatavalt puhtaks. Korjasime ära väiksemadki kile- ja paberitükikesed, kõrrekesed, klaasikillud, pudelikorgid, mutrikesed. Leidsime ka nätsu ja hõbepaberinutsakuid. Väga koledat prügikohta, mida pildistada paluti, me ei leidnudki, sellepärast pildistasime lihtsalt oma prügikoti sisu.

Arutasime, mis võib juhtuda, kui lind kiletüki või nätsu alla neelab.

Üheksandikud korjasid ühe korrusmaja akende alt ära hunniku suitsukonisid. Saime kiita koristajatädi käest, kes seda muidu iga päev tegema peab, aga nüüd sai hoopis lillepeenraga tegeleda. Äkki nägi meid aknast ka mõni suitsukonide allaloopija, ja tal hakkas piinlik ning enam ta seda ei tee?

Koristuspäev lõppes Männi pargis lustides.

Aga peamine on see, et laps , kes ise on prahti maast korjanud, ilmselt ise mingit sodi maha ei loobi.