Keskkonnaülevaatuse analüüs

Tallinna Tondi Põhikoolis viidi läbi Rohelise Kooli Keskkonnaülevaatuse raamküsimustik. Saadud tulemused on leitavad siit.

Saadud tulemused ei kajasta meie kooli reaalset tarbimist, sest asume hetkel asenduspinnal. Seetõttu on arenemisruumi kõigis hinnatud valdkondades.

Toidumess "Anna toidule uus elu" 14.-18. oktoober

Sündmuste kokkuvõte leitav siit.

Anna toidule uus elu!

Mõnikord juhtub, et leiba ja saia jääb üle. Meie kooli lapsed õppisid sellisest leivast ja saiast  tegema erinevaid toite. Kindlasti peab teadma, et mingil juhul ei tohi toiduks kasutada hallitusega leiba ja saia.
17.oktoobril toimunud toidumessil pakuti väga maitsvaid  soolaseid ja  magusaid ampse. Proovida sai leivasmuutit, leivajäätist, leivatrühvleid, saiavormi, leivamagustoitu, leivasuppi ja palju muud põnevat. 8.klassi õpilased näitasid aga, kuidas saab leivast ehteid valmistada.
2.a klassi lapsed valmistasid küüslauguleivakesi.
Aitäh õpetaja Helenile ja õpetaja Heidile toidumessi korraldamise eest!

Maailmakoristuspäev

Meie koolis on loodussõbralik ja keskkonnahoidlik mõtteviis ning tegutsemine alati au sees olnud. Prahti oleme korjanud muudel aegadel ka , mitte ainult kampaaniakorras.

Seekord ühendasime ümbruskonnas orienteerumise sodikoristamisega. Õpetaja Heidi tegi klassidele lähiümbruse orienteerumiskaardid. Iga seltskond valis tee, mida mööda minna. Näiteks üheksandikud võtsid sappa teise klassi juntsud ja ühiselt mindi prügijahile. Kõigil muidugi kindad käes ja rühma peale prügikott kaasas. Meie majadevaheline tee kooli juurest Männi parki osutus üllatavalt puhtaks. Korjasime ära väiksemadki kile- ja paberitükikesed, kõrrekesed, klaasikillud, pudelikorgid, mutrikesed. Leidsime ka nätsu ja hõbepaberinutsakuid. Väga koledat prügikohta, mida pildistada paluti, me ei leidnudki, sellepärast pildistasime lihtsalt oma prügikoti sisu.

Arutasime, mis võib juhtuda, kui lind kiletüki või nätsu alla neelab.

Üheksandikud korjasid ühe korrusmaja akende alt ära hunniku suitsukonisid. Saime kiita koristajatädi käest, kes seda muidu iga päev tegema peab, aga nüüd sai hoopis lillepeenraga tegeleda. Äkki nägi meid aknast ka mõni suitsukonide allaloopija, ja tal hakkas piinlik ning enam ta seda ei tee?

Koristuspäev lõppes Männi pargis lustides.

Aga peamine on see, et laps , kes ise on prahti maast korjanud, ilmselt ise mingit sodi maha ei loobi.

Salasilmad võlumetsas

Esimese ja teise klassi õpilased käisid  Saula Siniallikate matkarajal koos MTÜ Loodusmaa vahvate retkejuhtide Antsu ja Heleniga. Imetlesime allikate mullitamist, uudistasime ja uurisime erinevaid taimi ning paitasime puid ja põõsaid. Lapsed said oma mured murenukule sosistada ja pühas hiies häid soove loitsida. Pärast piknikku kontrollisime  hoolikalt, et ühtegi kiletükikest maha ei jääks. Küll aga peitsime mõned pirukapalad rebase jaoks sambla alla. Retke lõpus meisterdas iga matkasell endale käepärasest looduslikust materjalist salasilmadega kaardikese.

Toitumise ja liikumisharrastuste uuring ja teabe jagamine ning töötubade/mängude korraldamine

Hommikusöök	5A	6A	7A	7V	8A	9A	LÕ	Kokku
Ei söö kunagi	3	1			1	4	3	12
1-2 korda nädalas		1			2		3	6
3-4 korda nädalas		4	1		2	1		8
Alati	8	4	9	5	7	5	4	42
	11	10	10	5	12	10	10	68

Uuringus osales 68 õpilast (5.kl-LÕ).

42 õpilast sõi igal hommikul ja 12 õpilast ei söönud mitte kunagi hommikul.

Kõige populaarsemad hommikusöögid olid võileivad, pudrud ja hommikuhelbed. Palju söödi  erinevaid piimatooteid (jogurteid, kohukesi, kohupiima jne).

Tihti söödi hommikusöögiks 1 puuvili.

Jookidest tarvitati enim piima, kohvi ja mahla.

Kõige korralikumad hommikusöögi sööjad olid 7ndates klassides, kus ei olnud ühtegi õpilast, kes ei sööks üldse hommikuti. 15st õpilasest 14st sõi igal hommikul ja 1 õpilane sõi hommikusööki 3-4 korda nädalas.

Kõige rohkem valmistab muret lõpuklassi ja lisaõppe toitumine. 20st õpilasest 10 ei söö hommikuti üldse või siis sööb ainult ühel või kahel korral nädalas.
Kindlasti tuleb tulevikus jätkata tervisliku toitumise tutvustamist ja pöörata rõhku hommikusöögi olulisusele.

7. klassi loovtöö „Prügi sorteerimine Tallinna Tondi Põhikoolis“

Alustasime seda õppeaastat Vilde tee koolimajas. Enne kooli algust tegime klassides remonti ja seadsime end sisse. Asju lahti pakkides tekkis erinevat prügi: pappkastid, kile, katkine vaas, kuivanud potililled. Meil tekkis küsimus: kuhu me need paneme? Klassis ei olnud ühtegi prügikasti.

Tondi tänava koolimajas kogusime klassis olmeprügist eraldi paberi ja papi, patareid, küünlaümbrised ja pandipakendid. Olime harjunud prügi sorteerima. Seepärast tegime septembris vanadest papp-kastidest prügi sorteerimise kastid, aga need ei ole ilusad. Uude Tondi tänava koolimajja ei sobi need kindlasti. Nii tekkis meil mõte välja mõelda, missugused prügikastid sinna sobiksid.

Uurisime kõigepealt, missugused erinevad prügiliigid on olemas. Iga õpilane valis nendest ühe, mille kohta uuris kodus lähemalt. Sama prügiliigi sai valida 2 õpilast. Töö vormistasime postriks. Sama teema valinud õpilased tutvustasid oma postreid teistele õpilastele. Ühiselt panime kahest tööst kokku kõik olulise ja saime suure postri.

Siis uurisime, missugust prügi koolis tekib ja missugused prügikastid klassides on olemas. Selleks koostasime küsimustikud õpetajatele, õpilastele, majandusjuhatajale, koristajale ja köögitädidele. Harjutasime küsimuste küsimist klassis. Seejärel viisime küsitluse läbi ja analüüsisime vastuseid. Selgus, et meie koolis tekib kõige enam olmejäätmeid, paberit ja pappi ning biojäätmeid. Kõikides klassides (33) on olemas prügikastid olmejäätmete jaoks. Umbes pooltes (16) klassides kogutakse eraldi paberit ja pappi ning kaheksas klassiruumis kogutakse eraldi pandipakendeid.

Järgmiseks tutvusime Internetis prügi sorteerimise kastide valikuga. Hindasime nende sobivust meie uude kooli: kas neid on mugav kasutada, kas erineva prügi jaoks on kaste piisavalt, kas on olemas arusaadav sorteerimise juhend, kas on meeldiva välimusega. Valisime meie arvates kõige sobilikuma komplekti, mida saaks kasutada uue koolimaja kooliastmete „pesades“.

Seejärel koostasime jäätmete liigiti sorteerimise juhendid. Otsisime Internetist pilte prügikastide siltidest ja püüdsime neid ise joonistada. Siis valisime parimad pildid, mida oleks hea kujutada meie siltidel. Joonistasime pildid vineerile ja lisasime pealkirjad. Puutöö-klassis põletasime pildid põletiga ja viimistlesime vineeri õliga. Lisaks pildiga siltidele koostasime jäätmete liigiti sorteerimise sõnalise juhendi. Info selle jaoks leidsime oma postritest.

Soovime, et meie uus koolimaja püsiks kaua ilus ja puhas. Oma loovtöö põhjal teeme ettepaneku kooli juhtkonnale prügi sorteerimise kastid paigaldada iga kooliastme „pesasse“. Uurimise tulemusena selgus, et vaja on 4 erinevat kasti: paber ja papp, biojäätmed, pandipakend ning muu pakend. Kuna olmeprügi tekib kõige rohkem, võiks selle jaoks olla prügikast igas klassis.

7.a ja 7.v klassi õpilased ja õpetajad