Mis näoga vaatavad puud ilmaelu

Eelmise aasta koroonakevadel, kui kool oli suletud, kutsuti kõiki  üles minema loodusesse. Ülesandeks oli leida „nägudega“ puid, neid, mis meiega „räägivad“. Aktsioonist võtsid osa nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad. 20. jaanuaril oli käes see päev, kui väljavalitud parimad fotod jõudsid suurepärasele näitusele "Mis näoga vaatavad puud ilmaelu?" Lindi lõikamise juures viibisid idee autor ja näituse ettevalmistaja õpetaja Silvia Paluveer, kooli direktor ja koolipere.
Pildipealkirjad on väga kõnekad ja teraapilised. Mõned neist sellised:
Prügihundiga koos saime metsaaluse kilekottidest täitsa puhtaks ja nüüd tuiskavad tuulega siiapoole killermaskid ֍ Ka puudel on vahest selg haige ֍ Miks inimesed arvavad, et meie, puud, midagi ei näe?

Nagu ikka koolinäitus, on see ka õppetöös  kasutatav, õpilased saavad täita näituse töölehti, mille tulemusi  koos arutada.

Saame sõpradeks, mina olen raba?

 

6.tk ja 7.v klassi õpilased osalesid 29.oktoobril  MTÜ Loodusmaa loodusharidusprogrammis „Saame sõpradeks, mina olen raba.“ Alustasime oma matka koos teejuhiga läbi metsa. Matkajuht Mikk tutvustas meile erinevaid metsasaladusi. Rääkis, kuidas looduses ellu jääda, mis süüa kõlbab ja mis mitte. Mekkisime põdrasammalt ja leidsime ka mõned pohlad.

Jõudes metsast välja, avanes meile imeilus vaatepilt. Mukri raba taimestik oli eriliselt kaunis ja värviküllane, rahu ja vaikus oli kõikjal. Alustasime vetruval rabateel oma 2,5 km pikkust teekonda hanerivis.

Rabas said lapsed teada, kuhu tohib astuda ja kus on ohtlik.  Ilusaid looduse  jäädvustusi tegid nii õpilased kui ka õpetajad.

Matkajuht andis väärtuslikke juhiseid, mida teha tuleb, kui juhtud ära eksima. Kõigepealt helistada alati päästeametisse 112 ja alles seejärel oma vanematele ning tuleb jääda sinna, kus oled. 

Matkates jõudsime lõpuks välja loodusvaatlustornini ja isegi kõrguskartlikud lapsed võtsid end kokku ja ronisid vapralt selle tippu ning imetlesid avanevat loodust, see oli imeilus. Sealt nägi tõeliselt kaugele. Tornist alla tulles teadsime kuhu suunda minna , et jõuda oma  matka lõpp-punkti. Seal kinnitasime keha ning alustasime rõõmsalt tagasisõitu kooli.

Selle vahva reportaaži koostas õpetaja Meriin. 

 

Sügismängude päev

16. oktoober, viimane koolipäev enne algavat kooliavaheaega möödus õpilastel ja paljudel õpetajatel värskes õhus. Sügismängude  ja -maitsetepäevaks oli uue kooli õues organiseeritud kõigile vanuseastmetele palju inspireerivaid tegevusi, kus kõik klassid  said end kordamööda proovile panna ja kõik õuesopid läbi käia: korjatud vahtralehtedest ussi meisterdada, kotijooksus võistelda, tantsida, laulda, kummikut heita, meisterdada, sügisande maitsta. Küllaltki jahe ilm küll ei soosinud seda ettevõtmist, aga liikumine andis kehasooja. Lõppkokkuvõttes oli tore ja lõbus päev kõigi jaoks. Parimad said auhinnad.

Tulbipeenar

 Möödunud kevadel õppisid 3.a klassi õpilased, kuidas tulbisibulast lill kasvab. Nüüd pistsimegi mulda 15 tulbisibulat.  Loodame, et kevadel tärkavad sibulatest tulbid ning kooli ees puu ümber on kena lillepeenar. 🌷🌷🌷🌷🌷🌷🌷

Kakerdaja rabas

 8.a klass käis 23.septembril ekskursioonil Kakerdaja rabas. Sellel päeval sattus olema tuulevaikne ja soe ilm, ideaalne rabamatkaks.

Matkarada algas vana talukoha juurest. Sinna taluhoovi oli kunagi ammu taluperemees istutanud oma tütarde sünni puhul noored kasepuud. Talumaja enam küll alles ei olnud, aga need kolm kõrget kaske olid kaugele paista.

Sügisene raba oli ilus ja kollakas. Tutvusime mitmete erinevate taimedega. Sookailu lõhna oli endiselt tunda, kuigi taim enam ei õitsenud. Meie giid rääkis, et rabas käies söövad inimesed mustikaid ja sinikaid ning arvavad, et need panevad pea valutama. Tegelikult on süüdlaseks hoopis sookail, mis sealsamas nende kõrval kasvab.

Nägime madalaid vaevakaskesid, mille pisikesed lehed olid juba punakaskollasteks muutunud. Samuti erinevaid rabataimi nagu osjasid, kanarbikku, erinevaid samblikke, ka mõned kärbseseened olid meie rajal. Huvitav taim oli punaka päikese moodi huulhein, mis toitub putukatest. Rabas nägime turbasammalt ning saime teada, et vanasti kasutati seda haavade peale panemiseks, sest see on steriilne ning imendab enda sisse väga hästi vedelikke.

Maitsesime rabas erinevaid marju, näiteks pohlasid, jõhvikaid, mustikaid, sinikaid ja kukemarja. Kukemari oli väike tume mari, millel ei olnud erilist maitset, kuid see sisaldab palju c-vitamiini, samuti on see heaks janukustutajaks, kui rabasse pikemaks matkama jääd.

Saime teada, et rabas on kolme tüüpi veekogusid: rabajärved, laukad ning älved. Rabas ujumas käies peab olema ettevaatlik, sest veekogu kaldad on vajuvad ja pehmed ning veest välja tulla võib olla seetõttu keeruline. Maitsesime ka rabavett ning saime teada, et see on väga mage, selles puuduvad soolad, mistõttu see joogijanu ei kustuta.

Kakerdaja raba on oma nime saanud kakerdaja järgi. Kakerdaja teine nimi on järvekaur, see on üks kaunis, aga haruldane lind, keda arvatakse sealkandis aeg-ajalt end näitamas käivat. Meie teda kahjuks ei kohanud, kuigi rabajärvel nägime kaugustes ühte lindu ujumas küll.

Peale rabamatka võtsime ette veel väikese metsamatka ning bussini jõudes näitasid meie sammulugejad, et täis oli saanud kohustuslik 10 000 sammu ehk umbes 7 kilomeetrit. Täitsa õige aeg oli nüüd kooli tagasi sõita.

Praktilised oskused looduses

9. a ja 9. v klassi õpilased osalesid 7. oktoobril MTÜ Loodusmaa loodusharidusprogrammis „Praktilised oskused looduses“. Vaimse tervise hoidmise nädalasse sobis päikselisel päeval sõpradega matkamine suurepäraselt! Matkajuht Mikk Lind viis meid täpiga tähistatud matkateed kasutamata läbi metsa ja raba. Programmi käigus proovisime järele, kuidas looduses liikuda kaardi ja kompassi järgi ning loodust jälgides. Oma teel ületasime kraave ja maha langenud puid ning õppisime otsima märja koha ületamiseks sobivaid võimalusi.

Õppisime, kuidas ehitada peavari vihma kaitseks ning süüdata (kõiki ohutusreegleid järgides) süütepulga abil lõke.

Otsisime metsast söödavat ja leidsime erinevaid marju, jänesekapsast, pähkleid. Saime teada, kuidas kuidas ja kust metsas joogivett leida ning seda joogikõlbulikuks filtreerida/keeta.

Oma teekonnal pöörasime tähelepanu ka võimalikele ohtudele ning ohuallikatele – metsloomad, ilmastik ja eksimine. Arutasime, missugune riietus on looduses liikumiseks vajalik ning mida panna seljakotti. Saime enesekindlust, et kõik saavad looduses liikumisega hakkama. On vaid vaja lihtsaid matkatarkusi ja head tuju.

 

Kokkuvõte Maailmakoristuspäevast Tondi koolis

19. septembri koristuspäeva tegevused said jaotatud kahele septembripäevale (17. ja 25. september), üks tõeliselt tuuline ja tormine, teine lausa suvine. Mõlemal korral ühendati koristusaktsioon huvipakkuva paiga, muusemi külastusega, et õpilasi motiveerida ja premeerida. Seekord siis matkaga Tallinna Teletorni ja seenenäitusega Loodusmuuseumi.

Koristamisel keskenduti nagu kampaania nõuab, suitsukonidele kooli  lähiümbruses, Tondi ühistranspordipeatustest Haraka tänavani.

Vaata täpsemalt huvijuhi Maire kommentaare SIIT