Roheline kool
18. veebr 2021
1. veebr 2021
25.-29. jaanuar 2021 toimus
Tallinna Tondi Koolis esimest korda digikoristusnädal.
Selle nädala jooksul osales
digitaalse prügi koristamisel 24 personali liiget ja vähemal või rohkemal
määral umbes 75 õpilast.
Personali liikmete seas
korrastati enim oma tööalaseid postkaste, töölaudasid, ühiskasutuses võrguketast
ning korrastati olemasolevaid kaustasid, et üleliigne kustutada ja edaspidi
faile lihtsam leida oleks. Prooviti ka meililistidest lahkuda, andmeid
(pildiarhiiv jms) välistele andmekandajatele ladustada ning isiklikke seadmeid
korrastada.
Üks suuremaid ja kergesti
mõõdetavamaid eesmärke koolile oli ühiskettale ruumi juurde saada ja meie ühise
pingutuse tulemusena saimegi juurde 106,8 GB!
Õpilastest
valdav osa ei olnud digikoristuspäevast kuulnud enne seda nädalat, aga kui nad
natuke mõtlesid, siis tuli küll õigeid pakkumisi, mida see päev tähendada
võiks. Ka sobilikke tegevusi osati pakkuda. See aspekt tuli aga kõigile
üllatusena, et digiprügi koristades teed heateo keskkonnale.
Tunnis
jõuti valdavalt proovida postkastide koristamist, isiklike postkastide puhul ka
meililistist väljasaamist, töölaua ja isikliku kausta korrastamist ning mõned
kiiremad said veidi aega ka isikliku telefoniga tegeleda.
Tekst: kooli infojuht Margit Aedma
21. jaan 2021
Mis näoga vaatavad puud ilmaelu
Eelmise aasta
koroonakevadel, kui kool oli suletud, kutsuti kõiki üles minema loodusesse. Ülesandeks oli leida „nägudega“
puid, neid, mis meiega „räägivad“. Aktsioonist võtsid osa nii õpilased,
õpetajad kui ka lapsevanemad. 20. jaanuaril oli käes see päev, kui väljavalitud
parimad fotod jõudsid suurepärasele näitusele "Mis näoga vaatavad puud
ilmaelu?" Lindi lõikamise juures viibisid idee autor ja näituse
ettevalmistaja õpetaja Silvia Paluveer, kooli direktor ja koolipere.
Pildipealkirjad on
väga kõnekad ja teraapilised. Mõned neist sellised:
Prügihundiga koos
saime metsaaluse kilekottidest täitsa puhtaks ja nüüd tuiskavad tuulega siiapoole
killermaskid ֍ Ka puudel on vahest selg haige ֍ Miks inimesed arvavad, et meie,
puud, midagi ei näe?
Nagu ikka koolinäitus, on see ka õppetöös kasutatav, õpilased saavad täita näituse töölehti, mille tulemusi koos arutada.
29. okt 2020
Saame sõpradeks, mina olen raba?
6.tk ja 7.v klassi õpilased osalesid
29.oktoobril MTÜ Loodusmaa
loodusharidusprogrammis „Saame sõpradeks, mina olen raba.“ Alustasime oma matka
koos teejuhiga läbi metsa. Matkajuht Mikk tutvustas meile erinevaid
metsasaladusi. Rääkis, kuidas looduses ellu jääda, mis süüa kõlbab ja mis
mitte. Mekkisime põdrasammalt ja leidsime ka mõned pohlad.
Jõudes metsast välja, avanes meile imeilus
vaatepilt. Mukri raba taimestik oli eriliselt kaunis ja värviküllane, rahu ja
vaikus oli kõikjal. Alustasime vetruval rabateel oma 2,5 km pikkust teekonda hanerivis.
Rabas said lapsed teada, kuhu tohib astuda ja
kus on ohtlik. Ilusaid looduse jäädvustusi tegid nii õpilased kui ka
õpetajad.
Matkajuht andis väärtuslikke juhiseid, mida
teha tuleb, kui juhtud ära eksima. Kõigepealt helistada alati päästeametisse 112
ja alles seejärel oma vanematele ning tuleb jääda sinna, kus oled.
Matkates jõudsime lõpuks välja
loodusvaatlustornini ja isegi kõrguskartlikud lapsed võtsid end kokku ja
ronisid vapralt selle tippu ning imetlesid avanevat loodust, see oli imeilus.
Sealt nägi tõeliselt kaugele. Tornist alla tulles teadsime kuhu suunda minna ,
et jõuda oma matka lõpp-punkti. Seal
kinnitasime keha ning alustasime rõõmsalt tagasisõitu kooli.
19. okt 2020
Sügismängude päev
16. oktoober, viimane koolipäev enne algavat kooliavaheaega möödus
õpilastel ja paljudel õpetajatel värskes õhus. Sügismängude ja -maitsetepäevaks oli uue kooli õues
organiseeritud kõigile vanuseastmetele palju inspireerivaid tegevusi, kus kõik
klassid said end kordamööda proovile
panna ja kõik õuesopid läbi käia: korjatud vahtralehtedest ussi meisterdada,
kotijooksus võistelda, tantsida, laulda, kummikut heita, meisterdada, sügisande
maitsta. Küllaltki jahe ilm küll ei soosinud seda ettevõtmist, aga liikumine
andis kehasooja. Lõppkokkuvõttes oli tore ja lõbus päev kõigi jaoks. Parimad
said auhinnad.
15. okt 2020
Tulbipeenar
Möödunud kevadel õppisid 3.a klassi õpilased, kuidas tulbisibulast lill kasvab. Nüüd pistsimegi mulda 15 tulbisibulat. Loodame, et kevadel tärkavad sibulatest tulbid ning kooli ees puu ümber on kena lillepeenar. 🌷🌷🌷🌷🌷🌷🌷
11. okt 2020
Kakerdaja rabas
8.a klass käis 23.septembril ekskursioonil Kakerdaja rabas. Sellel päeval sattus olema tuulevaikne ja soe ilm, ideaalne rabamatkaks.
Matkarada algas vana talukoha juurest. Sinna taluhoovi oli kunagi ammu taluperemees istutanud oma tütarde sünni puhul noored kasepuud. Talumaja enam küll alles ei olnud, aga need kolm kõrget kaske olid kaugele paista.
Sügisene raba oli ilus ja kollakas. Tutvusime mitmete erinevate taimedega. Sookailu lõhna oli endiselt tunda, kuigi taim enam ei õitsenud. Meie giid rääkis, et rabas käies söövad inimesed mustikaid ja sinikaid ning arvavad, et need panevad pea valutama. Tegelikult on süüdlaseks hoopis sookail, mis sealsamas nende kõrval kasvab.
Nägime madalaid vaevakaskesid, mille pisikesed lehed olid juba punakaskollasteks muutunud. Samuti erinevaid rabataimi nagu osjasid, kanarbikku, erinevaid samblikke, ka mõned kärbseseened olid meie rajal. Huvitav taim oli punaka päikese moodi huulhein, mis toitub putukatest. Rabas nägime turbasammalt ning saime teada, et vanasti kasutati seda haavade peale panemiseks, sest see on steriilne ning imendab enda sisse väga hästi vedelikke.
Maitsesime rabas erinevaid marju, näiteks pohlasid, jõhvikaid, mustikaid, sinikaid ja kukemarja. Kukemari oli väike tume mari, millel ei olnud erilist maitset, kuid see sisaldab palju c-vitamiini, samuti on see heaks janukustutajaks, kui rabasse pikemaks matkama jääd.
Saime teada, et rabas on kolme tüüpi veekogusid: rabajärved, laukad ning älved. Rabas ujumas käies peab olema ettevaatlik, sest veekogu kaldad on vajuvad ja pehmed ning veest välja tulla võib olla seetõttu keeruline. Maitsesime ka rabavett ning saime teada, et see on väga mage, selles puuduvad soolad, mistõttu see joogijanu ei kustuta.
Kakerdaja raba on oma nime saanud kakerdaja järgi. Kakerdaja teine nimi on järvekaur, see on üks kaunis, aga haruldane lind, keda arvatakse sealkandis aeg-ajalt end näitamas käivat. Meie teda kahjuks ei kohanud, kuigi rabajärvel nägime kaugustes ühte lindu ujumas küll.
Peale rabamatka võtsime ette veel väikese metsamatka ning bussini jõudes näitasid meie sammulugejad, et täis oli saanud kohustuslik 10 000 sammu ehk umbes 7 kilomeetrit. Täitsa õige aeg oli nüüd kooli tagasi sõita.