26. mai 2021

 Kas permakultuuri peenar sobib ka meile?

20. mail toimus Tallinna Keskkonnaameti initsiatiivil koolitus Tallinna koolidele ja lasteaedadele, kel on õppeaed. Magdaleena lasteaia juhataja jagas oma kogemusi, kuidas rajada permapeenart ja kasvatada taimi kottides. Kõik kohaletulnud said käed külge panna ja ettevalmistava etapi koos läbi teha. Tasub kaaluda, kas rajatavasse Tondi kooli aeda teha koos õpilastega ka selline peenar?






14. mai 2021

Meri ja mets

 3.a klassi õpilased matkasid Aegna saarel. Õppisime, kuidas looduses liikuda ühelegi loomale ja taimele liiga tegemata. Uurisime puid, põõsaid , puhmaid ja rohttaimi. Saime teada, et nurmenukku ja jänesekapsast võib süüa. Nägime väikest konna, sipelgaid, mardikaid ja luiki. Aegna saare linnud andsid meile imelise kontserdi - kuulasime vaikselt,  silmad kinni. Loodusmaja juures tegime pikniku ja rääkisime prügist ja prügi sorteerimisest ning sellestki, kui palju kahju plastprügi loodusele teeb. Kokku matkasime Aegna saarel 5 kilomeetrit. Aitäh, Eliko Petser, meile loodustarkusi jagamast! 






13. mai 2021

5.a ja 5.v läksid rappa

 Neljapäeval, 13. mail käisid 5,a ja 5,v klassi õpilased Eestimaa Looduse Fondi poolt korraldatud matkal Tudu soos. Päeva teemaks oli  "Soode kaitse ja taastamine".

Meie suurepärane giid Piret Pungas Kohv tervitas meid parkimiskohas,  kus jagas välja kõvaklapid ning seiklus võis alata.
Programmi alguses täpsustasime  oma asukoha. Seejärel liikusime juhendaja saatel mööda Seljamäe matkarada , mis viis meid  läbi endise kõdusoo ja praeguse sootaastamisala rappa ja üle rabasaarte. Ligi 1/3 matkateest kulges mööda luitelist pinnavormi, mida rahvasuus kutsutakse Ratsarajaks. Liikumise käigus selgitas juhendaja audiogiidi toel soode teket ja arenguastmeid, soode tähtsust ning nende taastamise vajalikkust.

Nüüd me teame, kus asub Tudu looduskaitseala Eesti kaardil;
kuidas soo tekib ning millised on kolm soo arenguetappi ja tunneme need ära ka looduses;
tunneme ära vähemalt viis rabataime ning teame, kuidas inimene neid enese heaolu jaoks kasutab;
teame, kuidas maastikul ära tunda sootaastamisala ja mida tehakse soode taastamise käigus;
mõistame, miks sood on olulised;
oleme kursis, kuidas selgitatakse Punasoo nime teket;

Matka lõpus ootas meid soe supp ja värsketest rabarberitest küpsetatud kook!

Üks selline matkapäev on tõhusam kui nädal aega koolis!



30. apr 2021

Räpina Aianduskooli projekt "Sõprusetera"

 2.a klass võtab teist aastat järjest osa Räpina Aianduskooli projektist "Sõprusetera". Eelmisel aastal kasvatasime projekti raames aed- ja lillherneid. Sellel aastal on fookuses kurgid. "Sõprusetera" projekt algab traditsiooniliselt sõbrapäeval ja nii külvasime meiegi kurgiseemned 15. veebruaril, mis oli esmaspäevane päev ja ühtlasi ka koolis päev sõpruse tähistamiseks. Enne kurkide külvamist lugesime aianduskooli poolt saadud õpetust ja vaatasime videot ning asusime tegutsema.


Ootasime põnevusega taimede tärkamist ning siis juba loendasime pärislehti, et saaks kurgitaimed suuremasse potti ümber istutada. Jätkasime taimede kastmist ning 29. märtsil istutasime taimed ümber veel suuremasse potti ja lisasime pillirookõrtest tugikepid.


Aprillis kolisid kurgitaimed õpetajatetoa aknalauale, sest meie klass jäi neile liiga pimedaks. Nüüd külastame neid paar korda nädalas kastekann ühes.

Juba kuu aja pärast, kui õpilased lähevad suvevaheajale, siis kolivad kurgid koos lastega nende päriskoju ja rõõmustavad neid puhkuse ajal edasi. Praegu aga saavad nad veel nautida päikest ning õpetajate ja laste lahkeid pilke koolimajas.







29. apr 2021

Ressursikulu aruanne uues koolimajas

 

Alates 2020. aasta sügisest oleme tagasi Tondi tänaval, nüüd uues koolimajas.

Selles tabelis on näha, millised on olnud uues koolimajas elektri, vee ja küttekulud septembrist 2020 kuni märtsini 2021. 

 

elekter

vesi

küte

September    2020

37,241 mwh  3854,74 €

356 m   1465,30

36,46 mwh   2091,35 €

Oktoober       2020

32,431 mwh  3296,73 €

280 m   1152,48

57,58 mwh   3302,78 €

November     2020

29,000 mwh  3108,86 €

382 m   1572,31

80,43 mwh   4613,46 €

Detsember    2020

25,970 mwh  2957,73 €

237 m   975,49

106,04 mwh   5978,11 €

Jaanuar          2021

27,303 mwh  3345,49 €

266 m   1094,86

121,62 mwh   6856,45 €

Veebruar       2021

28,605 mwh  3685,90 €

256 m   1053,70

117,35 mwh   6611,50 €

Märts             2021

30,259 mwh  3321,34 €

414 m   1704,02

100,37 mwh   5654,84 €


Elektritarbimine oli kõige suurem septembrikuus. Kas see võiks olla seoses uue maja ventilatsioonisüsteemi paika seadistamisega? Või hoopis sellega, et septembris sõitsime kõik rohkem liftidega, enne kui avastasime, et palju parem on rohkem liikuda ja käia treppidest?

Tasub tõesti uurida, kust see suur kulu tuli. Pärast seda on elektrikulu kogu aeg vähenenud. Suurem oli elektrikulu uuesti märtsikuus. See oli pikk kuu, kus ei olnud ühtegi koolivaheaega ja üha rohkem töötajaid ja õpilasi oli vahepealselt distantsõppelt tagasi koolimajas.

Veetarbimisega on samamoodi. Alates septembrist oleme vett vähem tarbinud - erandiks oli november, siis ei olnud koolivaheaega. Märtsis kasutasime vett jälle märgatavalt rohkem. Veekasutust mõjutab see, kas koolimajas on rohkem või vähem inimesi, kindlasti väga palju. 

Uues majas on kaks basseini. Basseinide vett puhastavad filtrid, mis  tähendab, et vesi on basseinides ringluses. Sinna süsteemi tuleb küll uut vett ja osa vett juhitakse basseinidest ära, aga suuremas osas on kasutuses sama vesi, mida pidevalt puhastatakse.

Küttekulud on teistmoodi. Maja peab olema soe ka siis, kui majas on kohal vähem õpilasi ja õpetajaid. Seetõttu ongi tabelist näha, et kõige suuremad küttkulud olid detsembris ja kõige väiksemad septembris, kui oli väljas veel päris soe.

Koolimajas on paljud valgustid ja veekraanid anduritega ja seega lambid põlevad koridoris vaid siis, kui keegi seal liigub ja kraanidest tuleb kätepesuks vett vaid niipalju, kui vaja.

Järgmine aasta samal ajal saame võrrelda, kas ja kuidas on kulud muutunud.

Mis Sina arvad, milliseid kulusid me saame vähendada ja kuidas seda teha?

18. veebr 2021

 Söödame linde!

Nüüd, kus õues paugub pakane, on  paras aeg kooliõue lindudele lisatoitu panna. Ikka rasv ja seemned, sekka kaerahelbeid.  Klassid leidsid erinevaid mooduseid, lahendusi, et kokkusegatud massist  vormida ülesriputatavad  toidupallid. 
Loodame, et linnud on rahul. Ees ootab pesakastide paigaldamine.




1. veebr 2021

Digikoristusnädal koolis

25.-29. jaanuar 2021 toimus Tallinna Tondi Koolis esimest korda digikoristusnädal.

Selle nädala jooksul osales digitaalse prügi koristamisel 24 personali liiget ja vähemal või rohkemal määral umbes 75 õpilast.

Personali liikmete seas korrastati enim oma tööalaseid postkaste, töölaudasid, ühiskasutuses võrguketast ning korrastati olemasolevaid kaustasid, et üleliigne kustutada ja edaspidi faile lihtsam leida oleks. Prooviti ka meililistidest lahkuda, andmeid (pildiarhiiv jms) välistele andmekandajatele ladustada ning isiklikke seadmeid korrastada.

Üks suuremaid ja kergesti mõõdetavamaid eesmärke koolile oli ühiskettale ruumi juurde saada ja meie ühise pingutuse tulemusena saimegi juurde 106,8 GB!

Õpilastest valdav osa ei olnud digikoristuspäevast kuulnud enne seda nädalat, aga kui nad natuke mõtlesid, siis tuli küll õigeid pakkumisi, mida see päev tähendada võiks. Ka sobilikke tegevusi osati pakkuda. See aspekt tuli aga kõigile üllatusena, et digiprügi koristades teed heateo keskkonnale.

Tunnis jõuti valdavalt proovida postkastide koristamist, isiklike postkastide puhul ka meililistist väljasaamist, töölaua ja isikliku kausta korrastamist ning mõned kiiremad said veidi aega ka isikliku telefoniga tegeleda.

Tekst: kooli infojuht Margit Aedma