Saame sõpradeks, mina olen raba?

 

6.tk ja 7.v klassi õpilased osalesid 29.oktoobril  MTÜ Loodusmaa loodusharidusprogrammis „Saame sõpradeks, mina olen raba.“ Alustasime oma matka koos teejuhiga läbi metsa. Matkajuht Mikk tutvustas meile erinevaid metsasaladusi. Rääkis, kuidas looduses ellu jääda, mis süüa kõlbab ja mis mitte. Mekkisime põdrasammalt ja leidsime ka mõned pohlad.

Jõudes metsast välja, avanes meile imeilus vaatepilt. Mukri raba taimestik oli eriliselt kaunis ja värviküllane, rahu ja vaikus oli kõikjal. Alustasime vetruval rabateel oma 2,5 km pikkust teekonda hanerivis.

Rabas said lapsed teada, kuhu tohib astuda ja kus on ohtlik.  Ilusaid looduse  jäädvustusi tegid nii õpilased kui ka õpetajad.

Matkajuht andis väärtuslikke juhiseid, mida teha tuleb, kui juhtud ära eksima. Kõigepealt helistada alati päästeametisse 112 ja alles seejärel oma vanematele ning tuleb jääda sinna, kus oled. 

Matkates jõudsime lõpuks välja loodusvaatlustornini ja isegi kõrguskartlikud lapsed võtsid end kokku ja ronisid vapralt selle tippu ning imetlesid avanevat loodust, see oli imeilus. Sealt nägi tõeliselt kaugele. Tornist alla tulles teadsime kuhu suunda minna , et jõuda oma  matka lõpp-punkti. Seal kinnitasime keha ning alustasime rõõmsalt tagasisõitu kooli.

Selle vahva reportaaži koostas õpetaja Meriin. 

 

Sügismängude päev

16. oktoober, viimane koolipäev enne algavat kooliavaheaega möödus õpilastel ja paljudel õpetajatel värskes õhus. Sügismängude  ja -maitsetepäevaks oli uue kooli õues organiseeritud kõigile vanuseastmetele palju inspireerivaid tegevusi, kus kõik klassid  said end kordamööda proovile panna ja kõik õuesopid läbi käia: korjatud vahtralehtedest ussi meisterdada, kotijooksus võistelda, tantsida, laulda, kummikut heita, meisterdada, sügisande maitsta. Küllaltki jahe ilm küll ei soosinud seda ettevõtmist, aga liikumine andis kehasooja. Lõppkokkuvõttes oli tore ja lõbus päev kõigi jaoks. Parimad said auhinnad.

Tulbipeenar

 Möödunud kevadel õppisid 3.a klassi õpilased, kuidas tulbisibulast lill kasvab. Nüüd pistsimegi mulda 15 tulbisibulat.  Loodame, et kevadel tärkavad sibulatest tulbid ning kooli ees puu ümber on kena lillepeenar. 🌷🌷🌷🌷🌷🌷🌷

Kakerdaja rabas

 8.a klass käis 23.septembril ekskursioonil Kakerdaja rabas. Sellel päeval sattus olema tuulevaikne ja soe ilm, ideaalne rabamatkaks.

Matkarada algas vana talukoha juurest. Sinna taluhoovi oli kunagi ammu taluperemees istutanud oma tütarde sünni puhul noored kasepuud. Talumaja enam küll alles ei olnud, aga need kolm kõrget kaske olid kaugele paista.

Sügisene raba oli ilus ja kollakas. Tutvusime mitmete erinevate taimedega. Sookailu lõhna oli endiselt tunda, kuigi taim enam ei õitsenud. Meie giid rääkis, et rabas käies söövad inimesed mustikaid ja sinikaid ning arvavad, et need panevad pea valutama. Tegelikult on süüdlaseks hoopis sookail, mis sealsamas nende kõrval kasvab.

Nägime madalaid vaevakaskesid, mille pisikesed lehed olid juba punakaskollasteks muutunud. Samuti erinevaid rabataimi nagu osjasid, kanarbikku, erinevaid samblikke, ka mõned kärbseseened olid meie rajal. Huvitav taim oli punaka päikese moodi huulhein, mis toitub putukatest. Rabas nägime turbasammalt ning saime teada, et vanasti kasutati seda haavade peale panemiseks, sest see on steriilne ning imendab enda sisse väga hästi vedelikke.

Maitsesime rabas erinevaid marju, näiteks pohlasid, jõhvikaid, mustikaid, sinikaid ja kukemarja. Kukemari oli väike tume mari, millel ei olnud erilist maitset, kuid see sisaldab palju c-vitamiini, samuti on see heaks janukustutajaks, kui rabasse pikemaks matkama jääd.

Saime teada, et rabas on kolme tüüpi veekogusid: rabajärved, laukad ning älved. Rabas ujumas käies peab olema ettevaatlik, sest veekogu kaldad on vajuvad ja pehmed ning veest välja tulla võib olla seetõttu keeruline. Maitsesime ka rabavett ning saime teada, et see on väga mage, selles puuduvad soolad, mistõttu see joogijanu ei kustuta.

Kakerdaja raba on oma nime saanud kakerdaja järgi. Kakerdaja teine nimi on järvekaur, see on üks kaunis, aga haruldane lind, keda arvatakse sealkandis aeg-ajalt end näitamas käivat. Meie teda kahjuks ei kohanud, kuigi rabajärvel nägime kaugustes ühte lindu ujumas küll.

Peale rabamatka võtsime ette veel väikese metsamatka ning bussini jõudes näitasid meie sammulugejad, et täis oli saanud kohustuslik 10 000 sammu ehk umbes 7 kilomeetrit. Täitsa õige aeg oli nüüd kooli tagasi sõita.

Praktilised oskused looduses

9. a ja 9. v klassi õpilased osalesid 7. oktoobril MTÜ Loodusmaa loodusharidusprogrammis „Praktilised oskused looduses“. Vaimse tervise hoidmise nädalasse sobis päikselisel päeval sõpradega matkamine suurepäraselt! Matkajuht Mikk Lind viis meid täpiga tähistatud matkateed kasutamata läbi metsa ja raba. Programmi käigus proovisime järele, kuidas looduses liikuda kaardi ja kompassi järgi ning loodust jälgides. Oma teel ületasime kraave ja maha langenud puid ning õppisime otsima märja koha ületamiseks sobivaid võimalusi.

Õppisime, kuidas ehitada peavari vihma kaitseks ning süüdata (kõiki ohutusreegleid järgides) süütepulga abil lõke.

Otsisime metsast söödavat ja leidsime erinevaid marju, jänesekapsast, pähkleid. Saime teada, kuidas kuidas ja kust metsas joogivett leida ning seda joogikõlbulikuks filtreerida/keeta.

Oma teekonnal pöörasime tähelepanu ka võimalikele ohtudele ning ohuallikatele – metsloomad, ilmastik ja eksimine. Arutasime, missugune riietus on looduses liikumiseks vajalik ning mida panna seljakotti. Saime enesekindlust, et kõik saavad looduses liikumisega hakkama. On vaid vaja lihtsaid matkatarkusi ja head tuju.

 

Kokkuvõte Maailmakoristuspäevast Tondi koolis

19. septembri koristuspäeva tegevused said jaotatud kahele septembripäevale (17. ja 25. september), üks tõeliselt tuuline ja tormine, teine lausa suvine. Mõlemal korral ühendati koristusaktsioon huvipakkuva paiga, muusemi külastusega, et õpilasi motiveerida ja premeerida. Seekord siis matkaga Tallinna Teletorni ja seenenäitusega Loodusmuuseumi.

Koristamisel keskenduti nagu kampaania nõuab, suitsukonidele kooli  lähiümbruses, Tondi ühistranspordipeatustest Haraka tänavani.

Vaata täpsemalt huvijuhi Maire kommentaare SIIT

 

Kõrvitsad loomaaiale 16+1

Varakevadel  tegin ettepaneku istutada aianurka kõrvitsataimi, et  sügisel viia need maitsvad köögiviljad loomaaeda.

Mais istutasingi oma aiamaa mulda õpetaja Heidi antud kõrvitsataimed, millest kasvasid suure hoole ja armastusega kaunid viljad.

Registreerisin  need meie kooli Tondi Kõrvitsate nime all. 

Eile sõidutasin kuusteist kõrvitsat loomaaeda ja üks väike jääb pikapäevarühma õpilastele lõikumiseks.

Kui kellelgi on veel aias peidus  kõrvitsaid ja  sooviks teha ühe ilusa heateo, siis on just nüüd õige aeg  viia kõrvitsad loomaaeda.

Oktoobrikuu lõpus tuleb loomaaias suur kõrvitsapidu.

Teksti autor: Moonika Sinivee

 

Matk "Avastades meeli" Paunkülas

 Kolmandad ja neljandad klassid veetsid 5.oktoobri Paunküla metsas matkates.

 Et loodust paremini tundma õppida, kasutasime kõiki oma meeli. Püüdsime ilusaid looduspilte raami sisse, kuulasime hääli ja helisid, nuusutasime erinevaid lõhnu, tundsime asju ära kompides , maitsesime pohli ning hiliseid mustikaid. Saime teada, missugune on piparrohi ja kuidas teha vahet jänesekapsal ja sinilillelehel. Uurisime metsahotelli ja tundsime, kuidas turbasammal jala all vetrub. Mõnus oli päikeselisel ja soojal oktoobripäeval metsa all koos matkata ja mängides õppida. 

Aitäh,  MTÜ Loodusmaa toredad matkajuhid Liina ja Riin! 

Matk "Helid ja hääled" Ubari looduskaitsealal

 7. V klassi õpilased koos oma õpetaja Sirlyga käisid metsas matkamas ja kirjutasid toreda jutu. 

Matk Ubari  loodusesse oli  meeldejääv.

Oli  kena sügisene ilm.

Nägime mägramaja. Saime teada, et mäger on nii taime-kui lihatoiduline ja selle nimetus on omnivoor. Õppisime eristama hääli ja helisid, saime teada, et lind ei laula vaid teeb häält. Kui kaht tokki omavahel kokku lüüa tekib heli . Õppisime eristama pohli ja mustikaid. Nägime missugused on oosid ja voored. Tutvusime söögi- ja mürgiseentega. Saime teada, kuidas on võimalik puutoikaga endast märku anda, kui metsas ära eksid ning kuidas õigesti vastu puud tokiga lüüa, et paremini kaugemale kostaks. Vaatasime missugune on pahk ja kasekäsn, võrdlesime neid. 

Õppisime tuld süütama, kui tikud on kadunud või märjaks saanud. Kinnistasime, et lapsed üksi metsas tuld süüdata ei tohi.

Reis kattus õppeplaaniga. Õppisime palju uut!

Oli väga tore!

7.V klassi õpilased on väga tänulikud.

Matk toimus Kik-i projekti raames. 

Elu tiigis. Õuesõpe Muraste looduskoolis.

 Kuuendate ja seitsmendate klasside õpilased käisid Muraste looduskoolis tiigi elu uurimas. Kõigepealt tehti väike retk Muraste mõisapargis ja siis algas tegutsemine tiigi juures. Õpilased püüdsid kahvadega tiigist putukaid ning siis määrasid neid. Põnev oli tiigielanikke uurida luubi ja mikroskoobiga. Nii lapsed kui õpetajad olid suures õhinas. 

Roheline lipp uhkelt lehvima!

Võta Vabalt!

Meie lisaõppe klass liitus kampaaniaga "VÕTA VABALT!".
 "VÕTA VABALT"  kampaania keskendub erinevatele keskkonnaprobleemidele ja aitab teadvustada inimestele nende rolli selles.  
Esimeses kodutööde voorus saavutas meie lisaõppe klass 51 kodutöö seas 1.  koha oma projektiga "Kotipunkt koolimajas". 
 Kodutööks on valmistada alternatiiv kilekotile, et saaks elada kilekoti vabamalt.
Aitäh õpetaja Silvia, õpetaja Reet, õpetaja Helle ja huvijuht Maire!

Kilekotivaba kuu 5. klassi näitel

5.a klass arutles teemal „Miks on kilekoti kasutamine probleem“? Uute teadmiste (faktide) saamise ja ühise arutluse käigus sai selgeks, kui hädavajalik on igaühe panus, et vähendada enda poolt loodusesse tagasisaadetava kile hulka. Kui kilekoti kasutusaeg võib kesta minuteid, siis kile kõdunemine looduses võtab aega ligi 1000 aastat ehk 40 inimpõlve.
Alternatiive ja kasulikke nippe kilekottide vältimiseks on mitmeid. Näiteks korduvkasutatava riidekoti kasutamine või EI ütlemine kilekotile, mida sulle poe kassas pakutakse. Samuti saab kasutatud kilekotte kasutada edukalt kunstitöö loomisel. Nõnda meisterdasidki 5.a klassi õpilased vanadest kasutatud kilekottidest värvilisi kalu. Ja kui tundub, et ka kilekotikala on oma aja ära elanud, ei tohi seda visata niisama prügikasti, vaid tuleb viia sobivasse konteinerisse või jäätmejaama.

Merle Henberg
5.a klassijuhataja

Sõprusetera

1.a ja 2.a klass osalevad Räpina Aianduskooli  korraldatud projektis "Sõprusetera". Räpinast saime postiga kahte sorti aedherne seemned ja kolm lõhnava lillherne seemet. Sõbrapäeval külvasime seemned mulda. Ootame nüüd põnevusega, millal taimekesed tärkavad. Lisaks hernetaimede kasvatamisele jälgime iga päev ka Sõprusetera kodulehte, kus on huvitavat infot ja nippe, viktoriiniküsimused ning palju muud põnevat.

Talve võlu ja valu

2.a ja 2.v klassi õpilased matkasid täna koos RMK retkejuhiga Harku metsas.  Sadas lörtsi, matkateed olid porised ja libedad. Lapsed olid väga tublid ja tähelepanelikud, keegi ei virisenud. Metsas nägime palju põnevat: rebase koobast, sipelgate kodu , uurisime puid ja rohttaimi. Kuulasime, mida puud räägivad ja kuidas vaikus kõlab. Rääkisime loomade elust soojal talvel ja pakaselisel ajal. Metsas matkata on tore igal aastaajal ja igasuguse ilmaga!

Virtuaalne hoonemudel

Tallinna Tondi Põhikooli 8. ja 9. klasside õpilased liikusid kooli territooriumil koolimaja plaaniga ringi ja märkisid plaanile muutused, mis olid vahepeal toimunud (hoonekompleksi juurdeehitus, kuivanud/murdunud puud, pesakastide tekkimine jm). Hiljem täiendasid Rohelise Kooli töögruppi kuuluvad tüdrukud maketi versiooni arvutiprogrammis.

Eelmisel aastal tegi Tondi Põhikool koolimaja maketi 3D versioonis. Kuna selle loomine osutus keeruliseks, siis sel aastal tehti kooliplaan pealtvaates (2D). Kooliplaan on leitav siit.

Edasiarendusena tulevikus on võimalik sama ideed kasutada ka uue Tondi Põhikooli maketi loomisel, kuid töötluseks õpilastele sobilikuma programmiga.