Maailmakoristuspäev

Meie koolis on loodussõbralik ja keskkonnahoidlik mõtteviis ning tegutsemine alati au sees olnud. Prahti oleme korjanud muudel aegadel ka , mitte ainult kampaaniakorras.

Seekord ühendasime ümbruskonnas orienteerumise sodikoristamisega. Õpetaja Heidi tegi klassidele lähiümbruse orienteerumiskaardid. Iga seltskond valis tee, mida mööda minna. Näiteks üheksandikud võtsid sappa teise klassi juntsud ja ühiselt mindi prügijahile. Kõigil muidugi kindad käes ja rühma peale prügikott kaasas. Meie majadevaheline tee kooli juurest Männi parki osutus üllatavalt puhtaks. Korjasime ära väiksemadki kile- ja paberitükikesed, kõrrekesed, klaasikillud, pudelikorgid, mutrikesed. Leidsime ka nätsu ja hõbepaberinutsakuid. Väga koledat prügikohta, mida pildistada paluti, me ei leidnudki, sellepärast pildistasime lihtsalt oma prügikoti sisu.

Arutasime, mis võib juhtuda, kui lind kiletüki või nätsu alla neelab.

Üheksandikud korjasid ühe korrusmaja akende alt ära hunniku suitsukonisid. Saime kiita koristajatädi käest, kes seda muidu iga päev tegema peab, aga nüüd sai hoopis lillepeenraga tegeleda. Äkki nägi meid aknast ka mõni suitsukonide allaloopija, ja tal hakkas piinlik ning enam ta seda ei tee?

Koristuspäev lõppes Männi pargis lustides.

Aga peamine on see, et laps , kes ise on prahti maast korjanud, ilmselt ise mingit sodi maha ei loobi.

Salasilmad võlumetsas

Esimese ja teise klassi õpilased käisid  Saula Siniallikate matkarajal koos MTÜ Loodusmaa vahvate retkejuhtide Antsu ja Heleniga. Imetlesime allikate mullitamist, uudistasime ja uurisime erinevaid taimi ning paitasime puid ja põõsaid. Lapsed said oma mured murenukule sosistada ja pühas hiies häid soove loitsida. Pärast piknikku kontrollisime  hoolikalt, et ühtegi kiletükikest maha ei jääks. Küll aga peitsime mõned pirukapalad rebase jaoks sambla alla. Retke lõpus meisterdas iga matkasell endale käepärasest looduslikust materjalist salasilmadega kaardikese.