Avastame veejõudu

8.detsembril käisid 8.a klassi õpilased Lahemaal veejõudu avastamas. Tutvusime Nõmmeveski, Joaveski ja Vasaristi jugadega. Tänu targale loodusmehele Kauri Kivipõllule saime vastused paljudele küsimustele.  Teame nüüd, mis vahe on kosel ja joal, kuidas tekib kanjonorg ja mis on karst . Nägime, kuidas inimene veejõudu enda kasuks ära kasutab ja arutasime, milliseid keskkonnaprobleeme see  kaasa võib tuua. Saime aru, miks on ehitatud kalapääs ja kuidas see toimib. Uurisime taimi  ning  rääkisime  loomadest ja lindudest, keda kärestikuliste jõgede ääres kohata võib. 

T-särgi uus elu vaibana

Mida teha vanade T-särkidega, mis on plekilised, narmendavad, kulunud ja katkised? Meie otsustasime anda neile uue elu vaipadena. Iga õpilane tõi kooli ühe vana T-särgi.

Õpetaja Heidi õpetab, kuidas särk ribadeks lõigata ja ribad keradeks kerida

Särgi ribastamine

Särgi ribastamine

Ribastamine ja kerimine

Natukene vaipa on juba kootud
Plaanis on kõik vaibad kevadeks valmis kududa. Siis saab neid kasutada saali kaunistamiseks ja ka istumiseks . 

T-särgi uus elu vaibana

Prügi sorteerimine Tuisu tänava koolis

2017 õppeaastal alustasime prügi sorteerimise I etapiga ehk paberi korjamisega.

Igasse klassi, õpetajate tuppa ja saali pandi juhend ning paberkott. 

Projekt läks edukalt käiku ning paberi sorteerimine toimub aktiivselt ka sel õppeaastal.

Õunapäev 2017

26.septembril sai teoks järjekordne õunapäev. Kuna tänavu ei ole väga hea õuna-aasta, siis sai õunapäeva motoks "Iga õun loeb". Kõik, kellel võimalik, tõid kooli kodumaiseid õunu. Kogu päeva jooksul toimus palju vahvaid töötubasid nii kooli ruumides kui ka õues. Väikesed lapsed said kuulata õunamuinasjuttu ning siis pärast meisterdada. Vanemad õpilased keetsid õunamoosi ja valmistasid õunu ette kuivatamiseks. Väga populaarne oli pannkoogikohvik õues, kus pannkooke sai mekkida mõistagi õunamoosiga. Huvitav ja silmaringi avardav oli loeng õunakasvatuse ajaloost, õunte väärtusest  ning  uutest ja tervislikest võimalustest, kuidas õunu säilitada. Toimus veel nutiõuna mäng, kraamika töötuba, õunapotsu liikumismängud ja muusikamängud. Toredat tegevust õuntega ja õunte teemal jätkus kooliperele kogu päevaks.

Õunapäeva avamine

Õunte kuivatamine 

Õunte tükeldamine moosi jaoks

Raido keedab moosi

Pannkoogikohvik

Nutiõuna mäng

Õunakeraamika

Meeskondade nimedeks olid õunasortide nimetused 

Tuisu tänava koolipere toimetamised aias

Kuidas me köögiviljapeenraid tegime. 
Ettevalmistustööd algasid juba aprillis, kui panime klassis potti kasvama kõrvitsa ja suvikõrvitsa seemned. 
Siis  kaevasime maad, korjasime välja igasugused liigsed juured ja pusad, mis peenrasse ei kuulu ning tegime peenra suuremaks. 
Lisasime mulda. Suured tänud Kitale mulla eest! 
Seejärel tegime valmis sildid, et sügisel tuleks meelde, mida ja kuhu kevadel maha panime.
Ühel ilusal päikeselisel päeval külvasime peeti, porgandit, kaalikat ja varssellerit. Panime kasvama kartuli, kõrvitsa ja suvikõrvitsa. Peenra servale said küülauk ja sibul juba olemasoleva murulaugu kõrvale. Ning et pilt veel ilusam oleks, külvasime natuke lilli ka.
Peenra valmimise eest hoolitsesid Eliise, Hannes, Kristjan, Jaan Erik, Kita, Külli ja Ingrid.

Sügisel saime saagiks kartuleid, porgandeid ja ühe suvikõrvitsa.

Autovaba päev

Autovaba päeva tähistasime reedel, 22. septembril krossijooksuga Hiiu metsas. Nooremad õpilased jooksid 500 meetrit, vanemate klasside noored läbisid joostes ühe kilomeetri. 8. ja 9. klassi õpilastel jätkus pärast jooksmist veel piisavalt energiat, et sammuda jalgsi Nõmmele ja Tondile.

Reipalt Botaanikaaeda!

Traditsiooniline kooli alguse matk "Reipalt koolipinki" toimus tänavu hoopis Tallinna Botaanikaaeda. Kõigepealt uurisime põnevat väljapanekut samblike, sammalde ja puuseente kohta. Vaatasime, nuusutasime ja  katsusime samblaid, samblikke ja seeni. Infotahvlitelt leidsime vastuseid oma töölehtedele.   Saime teada, et Eestis on 7000 liiki seeni ja puhta õhu indikaatoriks peetakse hiissammalt. Edasi liikusime meelteaia poole. Tõeliseks magnetiks laste jaoks olid kääbuskitsepoisid. Töölehele said kirja pandud nende nimed ja vanus.
Meelteaias jätkus uurimist, otsimist, nuusutamist ja maitsmist tükiks ajaks. Loendasime kokku erinevaid münte ja kõrvitsaid.  Saime tuttavaks selliste uute taimedega nagu  riitsinus ja seenemaitseline rungia.
Suur tänu vahvate töölehetede eest õpetaja Mairele ja õpetaja Silviale!

Miks on seened meile tähtsad?

Kääbuskitsepoisid :) 

Riitsinust uurimas

Kus on kõrvitsad?

Kas need on ka kõrvitsad?

Hõberemmelgat kallistamas. 

Tervislikud nurmenukud

On väga vahva, kui kasuliku saab ühendada meeldivaga. Ühel ilusal päikeselisel maipäeval käis 8.b klass koos õpetaja Kristi ja õpetaja Monikaga  Riguldis nurmenukke korjamas. Eesmärk on taimed kuivatada, et neist talvel väärtuslikku teed keeta. Lisaks suurele hulgale nurmenukkudele said korjajad tubli sõõmu värsket kevadõhku ja julgemad karastasid end juba ka merevees.

Oh, Riguldi sa....

Tubli, Karel!

Puhas kuld

Õiekesed kuivatis

Selline ongi kuivati

Praktilised oskused looduses

Vanemate klasside õpilased käisid matkamas Paunkülas. Kasutades loodusest saadud vahendeid õppisid noored matkajuhtide abil lahendama erinevaid võimalikke probleeme, mis looduses rännates ette tulla võivad. Retke eesmärgiks oli lisaks praktilistele oskustele anda noortele ka enesekindlust, et kõik saavad looduses hakkama- on vaid vaja loovat lähenemist ja pisut eelteadmisi. Aitäh parimatele matkajuhtidele Kadrile ja Antsule Loodusmaast ! Kõikide lemmikuks sai muidugi armas malamuut Maia. 

Matka algus

Kuidas teha varjualust metsas ööbimiseks?

Musta vee filtreerimine

Filtri kolm kihti - liiv, süsi, samblik

Mis on matkaja seljakotis?

Kuidas lõket teha?

Laudteel

Keegi sõitis siin motikaga :(

Kas see on kivi- või arusisalik?

Õpime orienteeruma

Kompassi ja kaardiga

Piknik

Piknik

Augulõke 

Püstitavad varjualust

Ülesannet täitmas